Sügisel, septembri alguses tuli Käsipalliliidu hooaja-eelsel pressikonverentsil ennustada võimalik paremusjärjestus – kes kevadel medalid võidavad. Kui enamus pakkus esimeseks Servitit ja teiseks Viljandit, siis hoopis eriskummalise järjestuse seadis paika Uku-Tanel Laast, Kehra mängujuht. Tema poodiumikolmik nägi välja selline – 1. HC Kehra, 2. Viimsi, 3. Viljandi.
Tänaseks teame, et mitte ükski punkt ennustusest täide minna ei saa. Ei Kehra ega Viimsi või tõusta kõrgemale kolmandast kohast, Viljandi päralt on vähemalt hõbe. Serviti “unustas” Laast sootuks; ilmselt nimme, kuna eelmisel kevadel tirisid põlvalased Ukul kuldmedali sisuliselt viimasel sekundil enne pjedestaalile tõusmist kaelast ära.
Paraku lendas ettekuulutus tuulde nagu kuuse-taatide suveprognoos. Pole isegi välistatud kehralaste sootuks medalita jäämine, Pinnonen ja kompanii võivad selle vabalt ära korraldada. Siis tahaks küll klubijuhtide nägusid näha, kes suvel vana hea Jüri Lepa ootamatult uut tööd otsima saatsid.
Uuest nädalast läheb Põlva ja Viljandi vahel aga tihedaks liikluseks. Mõlemil on entusiastlikke poolehoidjaid sadu, kes ilmtingimata tahavad kohal olla, kui uutmoodi ajalugu tehakse. Positiivset rolli mängib vahemaa, mis on hoopis sõbralikum, kui marsruut Põlvast Kehrasse või mõnda teise koledasse Põhja-Eesti asundusse. Liiatigi, kui Rõngu kaudu minna, saab poole tee peal kohaliku pagari puhvetist sooja leiba-saia, kama- või kakaobatoone ning muid hõrgutisi pardale võtta. See on legendaarne paik, mis lahedale spordiretkele ainult maitset juurde annab.
Viljandi klubi fänlust tõstavad esile mõlemad Serviti treenerid: “Juba teisipäeval on Põlvasse vähemalt viitkümmet sinisärki oodata, võib-olla isegi rohkem, nüüd, kus eufooria on täiega lakke hüpanud. Põlvas oli sarnane melu aastaid tagasi, kui EHF Cup’il kaugele jõudsime ja ka sel legendaarsel meistrivõistluste hooajal, kui Chocolate Boys’iga seeria maksimumini venitasime. Viimase, otsustava mängu järel olid ilmselt pooled autod Tallinn-Tartu trassil täis võidukaid Serviti poolehoidjaid. Nagu mingid Albaania pulmad, inimesed akendest-ustest ja katuseluukidest poolest saati väljas, lipud lehvimas, rusikad rõõmsalt püsti.”
Praegu on sedasi ülevas meeleolus ennekõike viljandlased ja see on ka arusaadav, sest kui aastakümneid on seda käsipalli asja aetud, aga kunagi pole vähimatki finaalipääsemise hirmu olnud ja nüüd see ühekorraga käes on, siis löövad emotsioonid igast otsast lõkendama. Mauravad mulgid on aga omakorda küte meie muidu rahulikele entusiastidele. Pole võimatu kui kirglikeimal hetkil isegi kähmluseks kisub. Või sõnasõjaks.
Seeria saab ennustuste (jälle ennustuste!) kohaselt kulgema tasavägiselt ja vähe on neid, kes usuvad, et asi kolme mänguga piirdub. Eks Kehra kiire lõpp on otsapidi seotud Slastinovski puudumisega. Serviti ja Viljandi ridades praegu olulisi eemalviibijaid pole, aga see ei tähenda, et pingelistes mängudes neid tekkida ei võiks. Parem ja õiglasem aga oleks, kui mõlemad saaks kõiki oma kasutuses olevaid jõudusid maksimaalselt ära kasutada.
