Kahes esimeses finaalmängus on õnn soosinud üllatusmeeskonna tegemisi. Kolmandas võttis Ardo Puna ja kompanii nõuks ka seekord käest lipsama kippuvat õnne pisut mõjutada. Olukorras, kus kumbki võistkond on visanud keskmiselt ühe värava kolme minuti jooksul, võib viimase minuti kolme tabamust pidada küll õnneks ja imeks ning milleks veel. Ja kuidas see seeria ka ei lõpeks, on Põlva publik oma uhke elamuse viimaks kätte saanud. Poleks uskunud, et ühe Kehra alistamine nii emotsiooniküllane võiks olla, sest peale Serviti-Chocolate Boys’i legendaarset finaali aastate eest, on asjad kuidagi tasaselt sujunud.
Ses mõttes on igati hea, et Pulp & Paper end kevadeks sedasi kokku võtta on suutnud, pakub kõva konkurentsi ja on üllatusvõimeline. Seda on raske kontrollida, ent eksperdid ja vaatlejad on seisukohal, et kui võtta Euroopast 10 suvalist võistkonda ning lasta nii Servitil kui Kehral nendega mängida, siis positiivsem saldo jääks esimestele. Ei hakka ekspertidega vaidlema, aga üks on kindel – Kehra ülim spetsialiseeritus töötab just Serviti nahutamise suunal. Ükski teine võistkond regioonis ei suuda siin põlvakatega konkureerida.
Kolmandat finaalmängu jääb ilmestama suhteline korrektsus, Sitsi-Heinla brigaad suutis erinevalt esmaspäevasest madinast asjad kontrolli all hoida ning ei mängijad ega treenerid väga vägivallatsema ja suud pruukima ei tikkunud. Kehralaste liider Uku-Tanel sai küll Põlva kaitselt hoolega sakutada, aga ju talle see meeldib, sest kui Ardo Puna otsib käbedalt ringi vudides kaitses tekkivat auku, siis Uku-Tanel ei pea paljuks mõnuga meestesumma sisse rammida. Ega sellist üksipäini ei pidurda, ikka on mitme mehe rammu vaja ning siis jääb mõni Napsep või Slastinovski vabaks ja kui söötu õnnestub lükata, saavad nood hõlpsasti viskele. Serviti jaoks on hea muidugi see, et koondislase Slastinovski kogu aur kulub oma trussikute venitamisele ja kui vahepeal on mahti peale panna, siis läheb enamasti väravast mööda. Ei taha mõeldagi, mis siis saab, kui see mees ka sihiku paika peaks saama…. Ega ei oskagi mõistatada, mis värk tal nende trussikutega on, kas kasutab käterätina peopesade kuivatamiseks või on püksid lihtsalt elektrit täis ja liibuvad ebameeldivalt kintsude külge. Seks puhuks on poodides saada Mayeri antistaatikut, mille eest peab igaüks ise hoolt kandma, et spordikotis kaasas oleks. Sest isegi kui pink on igatsugu taustajõududest lookas, on neil teistsugused ülesanded.
Huvitav on fakt, et Kehra ridadesse kuulub üks mees, kes kannab särki number 50. Mängu ajal pesitseb ta publiku hulgas, aga kui vaheaeg saabub, loivab laisal sammul meeskonna manu. Sedakorda ei mallanud vennike lõppu ära oodata, vaid ronis keset teist poolaega kohtunikelaua taha ja jäigi sinna passima. Ilmselt kehtib tänavusest hooajast mõni uus reegel, mis sätestab, et igaüks võib mängu ajal ringi kolada seal, kus süda lustib.
Käsipalliliidu koduleht hirmutab, et pühapäevane mäng Kehras võib jääda viimaseks. Muidugi võib, pole kahtlustki, aga kui finaali täisraha eest saada tahetakse, kuluks ka viies kohtumine ära. Siis võib öelda, et spordiala hooaeg Maarjamaal on ikkagi korda läinud. Mida siis teha, et asi toimiks? Kalmer Musting, kes neljapäevase mängu lõpus enda sõnutsi oli juba lootuse kaotanud ja kiitis mehi, et nood tema eeskuju ei järginud, ütleb, et rünnakul kannataks veel juurde panna. Ehk hakkavad Turajevilgi asjad laabuma ja Naum väravasuul vastu põrnitsemas enam nii õudne ei tundu. Muidugi vajame Estoni ja Denisi õnnestunud tegutsemist ja Serviti poolehoidjate delegatsiooni Kehra sprordisaali. Neljas finaalmäng peetakse emadepäeval algusega 17:00.
Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 26:25 (11:11)
Põlva Serviti: Ardo Puna 10, Andreas Rikken 4, Kristjan Muuga 3, Grazvydas Sereicikas 3, Pavel Turajev 2, Henri Hiiend 2, Raido Peedomaa 1, Siivo Sokk 1.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper: Uku-Tanel Laast 8, Jürgen Rooba 6, Marko Slastinovski 6, Indrek Napsep 2, Kaspar Lees 2, Viktor Skrõpak 1.
