Sellise saavutusega sai BHL’i põhiturniiril hakkama ei keegi muu, kui Põlva Serviti. Ülekaal mainitud arvestuses oli meie meeskonnal täiesti masendav ning küllap on see vägevate väravavahtide teene.
Järjekord sai selline:
1. Põlva Serviti – 235
2. -3. Cocks ja ASK – 266
4. Viljandi HC – 268
Kõige armutumalt tümitati aga lätlaste Ogre/Miandumi puuri, tervelt 357 korral
Visatud väravate poolest nii hästi ei läinud, millest võib järeldada, et tulistamisjõult jääme ennekõike Minski ASK’st kõvasti maha
1. Minski ASK – 356
2. Riihimäe Cocks – 320
3. Põlva Serviti – 318
4. HC Kehra – 299
Ohutuim seltskond konkurentide puurivahtidele oli aga Minski Majandusinstituudi oma, kes suutis võrku sahistada vaid 220 juhul, mis tähendab, et keskmiselt tehti skoori iga 2 minuti ja 40 sekundi järel. Serviti seevastu sai tabamuse kirja keskmiselt 1 minuti ja umbes 50 sekundiga.
Serviti alagrupis B viike ei tunnistatud, küll aga A-alagrupis, kus eriliselt viigilembeliseks meeskonnaks tõusis Riia Celtnieks, kes lahkus väljakult võrdsel seisul tervelt kolmel korral.
Kui Serviti alustas turniiri kahe skandaalse kaotusega Riihimäele, siis edasi liiguti võidult võidule ning lõpetati kindlalt teisena. See on hea koht, sest annab veerandfinaalide vastaseks mõnusa Klaipeda Dragunase. Esikohaga kaasnenuks palju hirmsam variant ehk Kehra. Nood on teadagi vihased vennikesed, keda on aastaid eriliselt kannustanud himu põlvakatele tuupi teha ja mis kõige hullem – saavad sellega ka pahatihti hakkama, kuivõrd teavad ja tunnevad Serviti mängu kasvõi une pealt. Veerandfinaalid (üks kodus, teine võõrsil) peaksid märtsikuu jooksul mängitud saama ja eks siis vaatab, millises kolmest Balti riigist final four aset leiab. Mingil juhul ei saa see aga toimuma ei Valgevenes ega Soomes, kuivõrd nood ei kvalifitseeru kusagilt otsast Baltimaadeks.
Viimases põhiturniiri mängus edenesid Serviti asjad kiirrünnakute toel kõige paremal viisil, kuigi rivistusel võis kangelaslinna Bresti pikkus heidutusena mõjuda. Tuleb vaid õnne tänada, et Brest pole BHL’s oma põhikoosseisuga. Ega neil selleks aegagi poleks, kuna mängitakse SEHA’t ning päris kaugele on edenetud Meistrite liigas. Grupifaasi Meškov võitis, jättes seljataha nii hispaanlaste Naturhouse La Rioja, portugaallaste Porto, rääkimata Tatran Presovist ja Tšehhovi Medvedidest. Üks kuulsam vastane kui teine. Nüüd ollakse vaid sammukese kaugusel 16 tugevama sekka platseerumisest; väljalangemismängudes tehti esimeses kohtumises viik taanlaste Skjern Handboldiga ning korduskohtumises on kodueelis juba kangelaslinlastel. Brestis on käsipallurid suure au sees, umbes nagu modernsed jumalad. Eesti spordipressile on vähemalt Balti liiga mängud täiesti olematu sündmus. Toome näiteks pühapäevase AK pika spordisaate, kus umbes viis minutit näidati jalgpallikohtunike võimlemisharjutusi, käsipallitulemuste puhul lubas lahkus küll võitjad ära nimetada, aga kasvõi mängude resultaatide ekraanile kuvamine osutus juba liigseks luksuseks.
28.02. Põlva Serviti – Brest HC Meškov 33:25 (15:10)
Ardo Puna 10, Henri Sillaste 8, Mario Karuse 4, Andreas Rikken ja Kristjan Muuga 3, Roman Aizatullov 2, Sergei Ljubtšenko, Siivo Sokk ja Henri Hiiend 1 värav.
Pikkade valgevenelaste vastu, nagu väravaviskajate nimekirjast selgub, tegid ilma just mõõdukamat kasvu kehakultuurlased. Kui aga nood noored brestlased veel hooaja või paar harjutavad ning pall paremini käes püsima ja jalad osavamalt liikuma hakkavad, võib juba raskeks minna.
