Uskumatu, aga tõsi….põhiturniiri järel kohtadele 1.-4. platseerunud meeskondade vahegrupi kahe ringi järel on Põlva Serviti kindlalt viimane. Hoiab punase laterna rolli, kuigi üldarvestuses siiski veel koos Kehraga ees ollakse. Aga Viljandi tuleb mürinal tagant ning ilmselt ühe neist kinni püüab. Viljandlastel on motivatsiooni, sest siiamaani on nad pidanud pealt vahtima, kui Kehra ja Põlva meistritiitleid jagavad. Momendil jääb küll mulje, et kodumaised kullad ei suuda Serviti meeskonda kõnetada. Eks neid ole saadud ka ja kui mõelda, et omaaegsed kanged ja tihtilugu ka jõukohased konkurendid Balti liigast, Minski ASK ja Bresti Meškov majandavad tšempionide ja EHF’i karikal suuri tegusid teha (Brest pääses näiteks Meistrite liigas 16 parema sekka), siis ei pruugi koduliiga tõesti ülemäära atraktiivne tunduda. Aga see muutub, sest kui medalitejahiks läheb, ärkavad talveunest ternoviy’d ja muud metsalised ning kired löövad koledasti lõkkele. Mäletame ju, kuis mullu peale uskumatut kullavõitu aastaid Servitis tuima näoga rüganud Turajevil viimaks vunts viiesaja peale läks. Teistest kõnelemata.
Praegu on aga jah seis selline, et vahegrupi arvestuses juhib Viljandi:
1. Viljandi HC 2-0-0 51:45 + 6
2. Viimsi/Tööriistamarket 1-0-1 53:54 – 1
3. HC Kehra/Horizon Pulp & Paper 1-0-1 49:51 – 2
4. Põlva Serviti 0-0-2 50:53 – 3
Näitajad on nelja hulgas siiski suhteliselt võrdsed, vaid Viljandi suur võit Kehra vastu on neil väravate vahe arvestuses pikemalt eest lipsata lasknud.
Kuidas aga mõjutas põlvalasi kogu maailma ajaloo jooksul esimene allajäämine Tööriistamarketi nimelisele kollektiivile? Eriti ei kuidagi, sest millalgi pidi see ju ometi juhtuma. Esiteks on Viimsi ikkagi mingil moel legendaarsete šokolaadipoiste järeltulija ning juba ühes varasemas Viimsis peetud mängus tükkis Servitil vesi ahju tulema. Liiatigi kulutatakse ka põhjarannikul usinasti treeningsaalide põrandat ning niisutatakse seda lirtsuva käsipallihigiga. Ainus sats, kes käimasoleval hooajal pole Viimsile punktiraasukestki loovutanud, on Kehra.
Nii Aizatullov kui Ternoviy ja tagatipuks ka Ljubtšenko pidasid kaotust tööriistadele positiivseks, kuna tore on pigem praegu lõuksi saada kui finaalides kätt ja jalga väristada. Põhiline häda oli selles, et ne zabivali (ei visanud palle sisse). Vastaste väravavahist Siim Patraelist aga vetrusid pallid platsile tagasi niimoodi, et alati said esimesena jaole viimsilased ja siis oli lihtne juba ise punkte põmmutada.
Kalmer Mustingu sõnul on praegu seis juba parem kui nädala eest :”Raiko Rudissaar on mu valguskiir. See mees võib vabalt mängu käima panna ja kui Andriy Ternovy ka veel toetab, siis mine tea, mis juhtuda võib. Kehralastel on ju samuti koosseisuga probleeme, mõnda ukrainlast pole mitu mängu jutti liikvel olnud. Nüüd kaks järgmist võistlust otsustavad (Kehraga ja Viljandiga), kas on põhjust põhiturniiri esikohta loota. Ühe tahame neist kahest küll ära võtta, aga kui mõlemad saab, siis rõõmustan südamest.Nii üks kui teine toimub võõral väljakull, aga oleme hästi puhanud ning pole trennidega liialdanud. Ise veedan kõik hommikupoolikud vabas õhus, tõmban kevadist osooni mühinal sisse. Pea saab selgeks ja nii on tükk maad lihtsam poisse võidusoonele juhatada.”
Postimees pakub tänasest kohtumisest veebipilti…algusega kell 19:00
