Põhiturniiril on Servitil veel järel 4 võõra väljaku kohtumist, aga soe kohake finaalinelikus juba ootamas. Saab rahulikult oma tegemistele keskenduda ja ei pea igat punktijuppi noaotsaga taga ajama. Mõistagi oleks võidulisa teretulnud, aga samas ei oskaks kedagi võimalikest variantidest poolfinaali vastalisteks eelistada, et siin punktidega mängida ja lõplikku kohta sättida. Ainuke, kui Kehra peaks end mingi ime läbi veel valitute hulka pressima, siis oleks tervislik noile kohe Final Fouri esimesel päeval säru teha.
Serviti viimane kodumäng Celtnieks/LSPA vastu väljus juba päris alguses kontrolli alt. Ei ole euro kasutuselevõtt lõunanaabritele kuigi hästi mõjunud. Peale noorukese väravavahi ei paistnud kellelgi aimu olevat, mis pattude eest neid Mesikäpa areenile võimlema saadeti. Servitil nagu ikka, teadis Kristjan Muuga seevastu vägagi hästi, et mõned teravad ja kindlakäelised väravad kohe alguses ajavad mängumootori sobilikel tuuridel käima. Seda meest ei pea taolistele toimingutele mitmeid kordi paluma !
Üsna usinalt otsis viskele pääsemiseks vaba vett liiga suurim väravakütt Ardo Puna, kes tegi ühe eriti meeldejääva soorituse – kogus pingilt püsti hüpates muljetavaldava kiiruse ja sööstis välguna Riia kaitses tekkinud koridori. Ning õigeaegselt kättetoimetatud pall oli murdosa sekundiga hämmastunud kollkipri selja taga. “Kätteõpitud liikumine,” tunnustasid vanad pealtvaatamise-haid tagareast. Veel 10 minutit hiljem konstateerisid samad sägad fakti, et “mäng hakkab kangesti ühekülgseks muutuma”. Mingeid elavnemise märke riiakad siiski esimese pooltunni lõpuosas ilmutasid, ent Raido Peedomaa poolt koos vilega platsi vastaspoolelt täpselt lati alla lennutatud iluvärav lõi külalistel kõik kuus varvast püsti.
02.02.2014 Põlva Serviti – Riia Celtnieks/LSPA 37-24 (19-11)
Ardo Puna 9 , Henri Hiiend 5, Kristjan Muuga, Raido Peedomaa ja Pavel Turajev 4, Henri Sillaste 3, Priit Jõks, Tauri Volt ja Gražvydas Sereicikas 2 ning Siivo Sokk ja Indrek Neeme 1 värav.
“Kaitses tegutsesime normaalselt, kiirrünnakutel lausa hästi, nii sain teisel poolajal juba põnevaid eksperimente tegema hakata. Huvitaval kombel kasvas edu sellest hoolimata. Asi, millega rahul pole, on varumeeste pingi tegevus. Ainuke, kes seal ennast normaalselt üleval peab, olen ma ise – kükitan, siis kargan ette hoiatamata püsti, liigun paremale-vasakule, oma kümme kilomeetrit tuleb mängu jooksul ära. Mängijad aga istuvad nagu tukunuiad, ei imesta, et väljakule saades kangetel jalgadel ringi komberdavad ja uperkuuti käivad. Vaatan seevastu näiteks Kehra omi – iga asja peale on mauhti püsti, raputavad kohtunike suunas rusikaid ja möirgavad vägevasti. Sihuke asi ajab meeskonna äksi täis ja vaim tuleb peale,” jagub Kalmer Mustingul nii kiitust kui kriitikat.
Kalmer käis paar nädalat tagasi Taanis teisi Euroopa treenereid koolitamas. “Tippmeeskonnad viljelevad tänapäeval enamuses säherdust uuemailmelist mängu, aga selle on samal lainel purjetavad konkurendid ammuilma läbi hammustanud. Vajatakse muutusi, ehk isegi unustatud vana. Nii ongi viimasel ajal Euroopa käsipalliringkondades kulutulena levimas jutud, kuidas Eestis asju 90ndate stiilis aetakse. See on tõusev trend,” vahendab Musting põnevaid uudiseid.
Kaks kuulsat käsipallitegelast ühel fotol on iga spordipiltniku unistus. Silkeborgi tühjenenud areenile on saabumas tuttava näoga mees ja üks võõram tegelane, kelles võib hoolsa uurimise järel ära tunda THW Kieli islandlasest peatreeneri Alfred Gislasoni. Üle õla visatud sussikott on kindel märk, et härra Gislason kavatseb Kalmer Mustingu näpunäidete järgi väheke arhailisi liikumisi lihvida, et need paremini meeles püsiksid.
Portugali meeste koondise pealiku, Rolando Freitasega seob Mustingut aga ammune sõprus. Kui kokku saadakse, liigutakse ikka kaelakuti ja valitseb rõõmus meel ning mõnus õhkkond. Sedakorda oli Freitasel hea tögada, et näed, kuis nemad, portugaallased, äsja eestlasi tublisti nahutasid ja seda veel Kalmeri kodu-urus nimega Mesikäpa Koobas
. Mustingu ajab seesugune jutt veelgi lustlikumaks ja kiidab kaugele kolleegile, kui mõnus on koondise treeneri ametist puhata, seminaridel ja õppustel käia. Freitasel on eesti mehele ka paar hüva nõu ja nippi varuks, Kalmer lubab neid kohe esimesel võimalikul juhul mõne kangema koduse konkurendi vastu proovida.
