Pudrupäev poolitab hooaja

Pudrupäev (2.veebruar) on rahvakalendris oluline päev – seks ajaks peab pool talvevarudest söödud olema ja teine pool alles. Karu keerab koopas külge, pudrupäeva päike toob sooja ja kuiva suve, sadu aga tüüpiliselt jäleda, jaheda ja vihmase. Ajalises mõttes on käsipallihooajast pudrupäevaks möödas umbes viis kuud, laias laastus kolm ja pool aga ees ootamas. Olulisuse poolest aga on see kindel murdepunkt – siit edasi ei tohiks enam molutada ja mõelda, et küll jõuab. Iga mäng muutub tähtsaks ja kaotus võib kalliks maksma minna.
Pudrul iseenesest on spordis kindel roll, tal on ootamatult suur hulk voorusi. Esiteks on putru odav ja lihtne valmistada, ta on toitev ning ka söömine pole eriline kunst. Isegi hambutud jäähokimängijad saavad selle pehme massi manustamisega suurepäraselt hakkama. Kõike seda arvesse võttes on puder populaarne roog ennekõike haigete inimeste hulgas, seda pakutakse  vanglas, sõjaväes ja spordiklubides.
Kirevat rahvuslikku koloriiti hõlmavates kehakultuurisatsides (nagu nad tänapäeval kipuvad olema) kohtab arusaadavalt erinevaid toidueelistusi. Näiteks Servitis leidub eestlasi, venelasi ja ukrainlasi. Kusjuures esimesed kaks on põlised pudrurahvad, kuid ukraina köögis komistad kõigepealt ikka mõne supipoti otsa. Arvata võib, et kui Andriy’le või Serhi’le külla minna, kostitab peremees sind boršiga, olgu see siis poltaava, volõõnia või tšernigovi tüüpi. Kiievi kotlet ja ivovi bitkiid tulevad samuti kõne alla. Seevastu Roman ootab külalisi ahjul pikutades ja barankasid krõbistades, laual auramas samovar ning ahjus pott pudruga podisemas. Kõige rituaalsem vene puder olevat kutjat, mis keedetakse nisukruupidest, lisades meevett ja suhkrut, rosinaid, pähkleid, piima ja moosi. Sportlase kõhtu see küll ei täida, aga eks ta rohkem olegi selline roog, millega kõigepealt kirikus õnnistust hankimas käiakse ja hiljem sõprade-sugulaste seltsis surnuaial pintslisse pistetakse. Pudrul on vene keeles mitmeid toredaid nimesid, eestlastele tuntuim ilmselt “kaša”. Lisaks veel paras posu levinud fraseologisme, millest mõni ka spordi kontekstis kasutuskõlblik (nt. “kaša v golove” – peas on kõik nagu puder ja kapsad; “berjozovaja kaša” – urvaplaaster ehk füüsiline või verbaalne näägutamine kehva sportliku saavutuse korral; “malo kaši jel” – vähe putru söönud ehk noor ja kogenematu, jõudu vähe). Järelikult – kes kõvasti putru sööb, see ka jõudu kogub.
Koduleht küsis ka ülemkoka Kalmer Mustingu enda käest, on’s tal mingeid pudrueelistusi. Küsis sellepärast, et alailma võib Kalmerit näha paari banaani seltsis või siis plombiiri limpsimas. Peale mõningast mõtlemist panebki edetabeli (top 3) paika – mannapuder, 4-vilja puder ja esikohale saab tatrapuder, kuigi korraks jääb kõhklema, kas viimane üldse puder ongi. On ikka.

Pudrupäevale järgnev tõotab Servitile tulla üle pika aja üks tihe nädal. Kõigepealt kolmapäeval meistrisarja mäng Audentesega, kus selgub, kui heas konditsioonis on vahepeal vigastustega mässanud mehed. Arukülaga maid jagades sai näiteks ääreäss Henri Sillaste säärelihasele häda. Mario Karuse on mõnda aega eemal viibinud. Luureandmed kõnelevad, et esmaspäevases treeningtunnis olid mõlemad kohal, kuid Andriy Ternovy jääb kesknädalasest mängust kindlasti kõrvale. Tema ei sõida ka nädalalõpu Balti liiga turneele Kaunasesse ja Dobelesse, kuivõrd külje sees on midagi korrast ära. Võib-olla ongi sellest, et ukraina köögis pole tervislik ja jõudu andev puder sugugi esikohal…
Kui Audentese vastu võib võitu suure tõenäosusega ette prognoosida, siis Kaunase ja Dobelega pole midagi kindlat. Grupis B on seis praegu selline: