Põlva Spordikooli B vanuseklassi võistkond tegi Prahas ajalugu. Kolmas koht on saavutus, millele võrdväärset on vaid korra suudetud. 2003 aastal, kui võistkonda kuulus Mait Patrail, saadi samuti pronks, 4.-5. kohale ja kümne hulka on tihemini jõutud.
Praha Cup on turniir, mille mastaape on lihtinimesel võimatu hoomata – umbes kaheksandik maailma riikidest, 65 vanemate ja 78 nooremate poiste võistkonda, 23 alagruppi. Meeletud trammi-, bussi- ja metrookilomeetrid erinevate spordisaalide vahel.
Igal hommikul algas Põlva poiste esimene mäng 8.15 . Mõlema satsi treeneriametit pidanud Kalmer Mustingu karjääris oleks peaaegu juhtunud ennekuulmatu. Mitte iialgi pole ükski tema juhendatud võistkond mängule hilinenud, seekord oli oht täiesti olemas. Aegsasti varahommikusele kohtumisele startinud põlvakad hakkasid ühtaegu märkama, et tramm sõidab vist vales suunas. Kõhutunne ennustas kurja ja nii karati järgmises peatuses maha. Kohalik prahalane, olles meeste mure ära kuulanud, osutas hoopis vastassuunda. Ent lisas, et trammi või bussige ei jõua te kusagile; haakis spordimehed sappa ja sukeldus metroosse. Maa all ringi kihutades jälgis Musting murelikult veel kiiremini tormavaid kellaseiereid – 25 minutit mänguni…15 minutit mänguni…jõuab…ei jõua. Siiski jõudis, 5-6 minutit enne avavilet oldi saalis. Soojenduseks aega ei jätkunud, ent õnneks polnud vastane just ekstraklass ja võit tuli ikkagi.
Teine vahemaadega seotud juhtum leidis aset C-klassi poiste turniiril. Kuna põlvakatel peale Kalmeri kedagi täiskasvanutest kaasas polnud, pidi ta heegeldama erinevate saalide vahel ning häda, kui need üksteisest kaugel juhtusid olema. Nii trehvaski, et tähtsa, hilisemate pronksivõitjate ühe mängu ajaks jättis ta noorematele juhtnöörid, kuidas itaallastest jagu saada ning ise põrutas medalijahile. Mõne aja pärast helises telefon, kust kuuldus, et oldigi saapamaa võistkonnast jagu saadud, ent treener peab silmapilk kohale ilmuma, et mänguprotokollile allkirja anda. Ei tea mismoodi !! Õnneks juhtus kohapeal olema üks tuttav Läti mees, kes siis tšehhidele seletas, et juhtumisi on põlvakatel kahe meeskonna peale üks juhendaja ning küllap ta teeb kusagil mujal suuri käsipallitegusid, mitte ei istu õllekas ja ei lase tšehhi tumedal hea maitsta. Siis sai asi joonde, ent kui Kalmer viimaks kohale jõudis, sai ta ikkagi karmi korralduse, et järgmise mängu oled siin, algusest lõpuni ja ei hiili kusagile minema.
P 1998
Põlva poisid alistasid oma alagrupis kõik vastased. Taani Hillerød HK võideti 20:11, tšehhide Sokol Praha Vršovice 21:8; sakslaste TSV Wendelstein 33:11 ja HC Oppenweiler/Backnang 15:14, prantslaste HBC Rumilly 19:12 ja Iisraeli Maccabi Castro Tel Aviv 20:9.
Edukad oldi ka vahegrupis, saavutati võidud taanlaste Rødovre HK üle 13:9, rootslaste Spånga Handboll võideti 16:10 ja horvaatide RŠ Karlovac 18:17. Poolfinaalis tuli vastu võtta kaotus turniiri hilisemalt võitjalt Zagrebilt 13:15. Väga põnevas pronksimängus alistati taanlaste Ajax Copenhagen I (19:18) ning seda 5 sekundit enne lõppu visatud väravaga. Seega kokkuvõttes III koht. Võistkonnas mängisid Carl-Eric Uibo, Tõnis Kase, Sander Sarapuu, Markel Veiko, Marken Järv, Marvin Liblik, Sven Hallap, Kristo.Siim Vidrik, Eedi Jäger, Martti Vaino, Keiro-Peeter Kottisse, Martten Piirilaht. Parimate väravaküttide edetabelis jagasid Sander Sarapuu ja Carl-Eric Uibo 2.-3.kohta 45 väravaga.
P2000 vanusegrupis osales 78 võistkonda 16 riigist 13-nes alagrupis. Meie poisid saavutasid oma alagrupis suureskoorilised võidud. Taanlaste TIK Taastrup III võideti 25:5, sakslaste Radeberger SV 28:7, poolakate MKS Brodnica 19:13, sakslaste HC Schoten I 23.10, tšehhide HC AŠ Mladá Boleslav 23:9. Vahegrupis oldi samuti edukad. Poola UKS Iskra võideti 13:9 ja Itaalia A.S.D. Petrarca Pallamano 13:9. 1/8 finaalis tuli aga vastu võtta kaotus turniiril II koha saanud Horvaatia RK Poreč 15:10.
Mängisid : Karl Kannik, Fred-Eric Kärblane, Kevin Klaus, Risto Mäekink, Sander Nemvalts, Nikita Ossimov, Ranar Pügi, Mathias Rebane, Jaanus-Peeter Rüütli, Taniel Sermat, Alfred Timmo, Kristo Toom, Chritofer Viilop.
Meie edukaim väravakütt oli Mathias Rebane 30 väravaga.
Lisaks sportlikele saavutustele ammutati näpuotsaga kultuurimuljeid, kui esimese ülestõusmispüha õhtul kogu kamp Praha vanalinnas lahti lasti. Ikka selleks, et vaatamisväärsustega tutvuda ja suveniire osta. Kalmeril on suveniire juba küllalt, seepärast pidas tema targemaks kohvikus kannukese kesvamärga mekutada. Tšehhid on selle poolest kole kuulsad ja üldiselt on nii, et pronksivõitja ka võib…
