Laupäeval vormistati BHL’i põhiturniiri esikoht
See tundub isegi suurem kordaminek olevat kui final four’is hea õnne peale “joppamine”. Korduvalt on nähtud, kuidas terve hooaja keskmike hulgas hänginu viimaks ree peale hüppab ja hüvade asjaolude kokkulangemisel viimaks medali või koguni esikoha näppab. Final Four’id on üldse üks loterii-allegrii, mis alati jõudude vahekorrast selget pilti ei anna. Seepärast meeldibki kodulehele selline süsteem rohkem, kus mingeid play-offe ega muud janti ei tehta. Aga selge on ka see, et sel juhul kaoks vähemalt Eesti meistrivõistlustelt igasugune põnevus ja kullad võib juba oktoobris Serviti kaela ära riputada.
Serviti vajas BHL’i põhihooaja võiduks kahest viimasest mängust vähemalt ühte võitu ja see saadigi juba laupäeval Kehrast kätte. Igati halva ajastusena mõjutas mängu eelseisev võistlus šveitslastega, sest see ei lubanud Eestit esindaval Kehral täie jõuga pingutada. Või vähemalt ei jätnud koondise peatreener viimase kahe nädala üheski intervjuus tähtsat faktorit mainimata. Aga olgu siis ka Alpimaa käsipallurite käest võidud ära võetud, kui siin nii tagasi hoiti !
“Vastane võinuks austusväärsemalt käituda”
Nõnda arvas HC Kehra juhendaja Jüri Lepp neljapäevase matši järel, kui vahva mängumees Kaspar Lees oli end järjekordsel rünnakul vastu kaitsjat pikali jooksnud ja käele haiget teinud. Lepa mõte seostus asjaoluga, et Serviti oli nagunii ees ja võit juba virvendas silmapiiril. Tõepoolest, ka pealtvaatajatele tundub, et käsipall on kaunis kontaktne ja asjatult jõuline mäng. Kas poleks kenam vastasmängijat kõnetada ja küsida, kas härra Lees soovib äkki palliga väravavahi tsooni lähistele aerutada ja kui tolle soov on kindel, siis talle lahkesti teed pakkuda ? Eks segaseid asju ole ses mängus teisigi. Toome näite reedesest TunMani ja Oskari kohtingust. Juba esimesel poolajal tekkis riid, kui joonel läks tõuklemiseks. Oskari pooletonnistel mürakatel polegi vaja muud teha kui korra tagumikku öötsutada ja terve vastaste rivi on pikali. Aga proovi sellist lükata, siis on kohe piripill lahti ja rusikad püsti :”Mis on, hakkame poksima või…” Joppenbuhh küll, ilmselt peab ikka mingid kaalupiirangud kehtestama, sest sumo ja käsipalli ei saa ka omavahel segi ajada.
Pahasti muidugi, et Kaspariga sedasi äpardus juhtus, sest ta on üks sümpaatne mängumees ja puha, aga paistab, et mingite pattude eest Kehrat ikka viimasel ajal karistatakse, sest mehi langeb nagu loogu. Samal ajal Serviti väed tervenevad ja naasevad kevade saabudes lahinguväljale.
Musting enne laupäevast mängu :”Kaalul on rohkem kui neljapäeval, sest võime kindlustada põhiturniiri esikoha.”
Lepp enne laupäevast mängu :”Meid ootab ees tähtsusetu matš…”
Sellega on kõik ka öeldud, nii läkski. Jääb vaid numbrid lagedale lüüa…
29.03. HC Kehra – Põlva Serviti 15:29 (7:16)
Põlva: Ardo Puna 6, Pavel Turajev 4, Priit Jõks, Henri Sillaste ja Gražvydas Sereicikas 3, Margo Pikksööt, Kristjan Muuga, Tauri Volt ja Henri Hiiend 2 ning Tõnu Jõks ja Hendrik Varul 1 värav.
Kehra: Marko Slastinovski 5, Jürgen Rooba 3, Viktor Skrypak, David Milorodovic ja Markus Viitkar 2 ning Enrico Anton 1 värava kirja.
Üldse kujunesid eelviimase vooru mängud ühepoolseiks. Viimase, pühapäevase vooru olulisim kohtumine leiab aset Brestis, kus kohaliku Meškovi duubel võõrustab Klaipeda Dragunast.
Minski ASK – Klaipeda Dragunas 36:19
HC Meškov – HC Vitjaz 38:31
Riihimäe Cocks – Celtnieks/LSPA 37:19
