Üllatus nr. 1
Audentes üllatas äsja Viimsist jagu saanud Värska Originaali. Üllatas isegi Riho-Bruno Bramanist ennast, kellesugust maailmarändurit mitte miski ei tohiks üllatada. Möödunud hooajal esiliiga lõpuotsas pesitsenud ja praeguseks meistrisarjas kanda kinnitanud noorte meeste võistkond ei üllatanud aga Rein Suvi nimelist meest, kes oli sellist pauku ammu kartnud. “Hea, et põhiturniiril neljandat, viiendat või kuuendat ringi pole, vastasel korral saaks nad ka Servitile ja Kehrale ohtlikuks,” kuulutas Rein hirmunult õlgu võdistades. Veel vähem üllatas see Kalmer Mustingut, kes teab kui kasulik on päevas mitu korda treenimine (tal on endal ka üsna mitu trenni + vahepeal veel ujumine). “Neil on kaks Valgamaalt pärit liidrit, kes esindavad just seda Lõuna-Eesti kvaliteeti ja mitmekesisust, mida põhjapoolsed polaarrahvad endale lubada ei saa. Lisaks on neil ka kolm treenerit ja kui need ühtelugu ja külakorda muudkui treenivad, siis ei saa ju tulemused tulemata jääda,” kiidab Musting pealinna spordikooli voorusi.
Igatahes domineeris Audentes Celminsi ja Kasuka juhtimisel tervet mängu ja võttis teenitud võidu. Värskal polnud küll kaasa snaiper Rudissaart, aga vaevalt temagi oleks vääramatu jõu vastu saanud.
Audentes – Värska Originaal 37:30 (18:14)
Audentes: Andris Celminš 16, Ingmar Kasuk 10, Tarvo Erimäe 6, Martin Gristsuk 3, Kristjan Ojasaar 1, Stiven Arike 1.
Värska Originaal: Erki Kannik 7, Hendrik Varul 5, Alvar Tint 4,Robin Oberg 4, Taavi Tilgre 3, Tarmo Salundi 3, Andree Laas 2, Mihkel Tamm 2.
Üllatus nr. 2
Uku-Tanel Laastu rolli HC Kehra mängumasina tähtsa hoovana on raske üle hinnata. Piisas kohtumises Viljandiga mees ära lõhkuda, kui oligi tulemus käes. Viimsi trügis võõrale väljakule ja võttis hooaja esimese võidu Kehra üle ära. Loodame, et see ei jää viimaseks. Muidugi tegutses silmapaistvalt ka Viimsi väravavaht Siim Patrael(otseülekandest oli hästi näha), kes ilmselt ongi Eston Varuski järel kohe paremuselt teine väravavaht Eestimaa pinnal. See on muidugi meelevaldne hinnang, sest ka TunMani Sander Sõrmus ja Serviti Denis Lõokene on päris head ja üldiselt on taolised hinnangud nagunii üsnagi maitse asi. Põlva TÜ mängis samal ajal esiliiga matši Tartu võistkonnaga ja Musting, kes Viimsi-Kehra mängu samal ajal oma nutitelefonist jälgis, unustas vahepeal noorte poiste juhendamise sootuks ära. Kellele ei meeldiks vaadata, kuidas Baltimaade parimale väärilist vastupanu osutatakse !!!
Üllatus nr. 3
Denis Lõokene ei saanud enam pidama. Muidu on ikka nii, et eesti mees ei saa algul vedama ja siis ei saa pärast pidama. Aga mängus Viljandi vastu oli sedasi, et muidu kindel Lõokene ei saanud juba algusest pidama ning mulkide pealevisked lipsasid üksteise võidu väravasse. Kui terve poolajaga oli kogunenud 2 tõrjet, pidas Musting targemaks Eston Varuski töökoormust tõsta ja teiseks poolajaks hoopis too väravasse sokutada, sest isegi kui Lõokene viimaks ka pidama saaks, võib mäng kokkuvõttes vett vedama minna. Ja seda pole tarvis, sest muidu hakkab Jüri Lepp veel utoopilis plaane pidama ja unistama põhiturniiri sisulisest võidust. Kui kõik hästi läheb, võib Serviti käimasolevat hooaega pidada Põhiturniiride Aastaks, sest juhtpositsiooni hoitakse mõlemil käimasoleval turniiril.
Viljandi püsis konkurentsis 45. minutini, aga siis hakkas väsimus kimbutama ja ka nemad olid ühe oma liidritest – Sten Maasalu kohtumises Kehraga ära lõhkunud. Hull lugu, kui suhteliselt mõttetus mängus isikkoosseisu osas sedasi hoolimatult ümber käiakse. Skoorijate nimekirja uudistades võib kahtlustada, et sedakorda oli vahepeal mängiv treener Marko Koks oma trussikud maha unustanud, sest ei ole eriti tõenäoline, et sellise kaliibriga mees platsil kaasa lüües väravaid ei viska. Seega oli Viljandil vähem mehi ja Musting said pingilt hoogsalt käike panna. Kui ikka näed, et teine laseb juba jupimat aega lapats põhjas, on mõnus ühel hetkel turbo sisse lükata ja kiirelt eest minema litsuda. Serviti poolt veel sellised head uudised, et joonemees Tauri Volt paistab vastu kevadet heasse hoogu minevat ja kollitab viimasel ajal mõnuga vastaste väravavahte.
11.03.14 Põlva Serviti – Viljandi HC 34:24 (19:16)
Põlva: Ardo Puna 8, Tauri Volt 5, Henri Sillaste 4, Tõnu Jõks 4, Margo Piksööt 3, Pavel Turajev 2, Henri Hiiend 2, Grasvydas Sereicikas 2, Raido Peedomaa 2, Kristjan Muuga 1, Priit Jõks 1.
Viljandi: Karl Roosna 5, Robert Lõpp 5, Karl Toom 5, Martin-Ott Sülla 3, Ott Varik 3, Madis Parik 2, Mark Lõpp 1.
Üllatus nr. 4
Põlva esiliiga võistkondade üheaegsed võidud. PTÜ alistas kindlal käel ühe liiga liidritest Tartu Ülikooli ja TunMan võitis võõrsil Viljandi Spordikooli. Võidud polegi nii üllatavad, pigem hoopis asjaolu, et PTÜ eest viskas Henri Hiiend 14 ja TunMani eest Rasmus Käo harvanähtavad 19 väravat. Kui mängumees viskab korvpallis sellise hulga punkte, on ta juba hea mängu teinud, mis siis veel käsipallist rääkida.
12.03. Viljandi SK – TunMan 18:16 (32:33)
TunMan: Rasmus Käo 19, Romet Oone 4, Keio Muuga 3, Markus Käo 2, Enar Viljamaa 1, Ander Konks 1
12.03. Põlva TÜ – Tartu Ülikool/PaintHouse 35:30 (19:13)
PTÜ: Henri Hiiend 14, Carl-Eric Uibo 7, Kristo-Siim Vidrik 5, Sander Sarapuu 4, Jürgen Adamson 4, Markel Veiko 3
