Kas treial või keevitaja, juhul kui ta mõneks ajaks puhkust võtab, keevitab ja treib sealt naastes tükk maad kehvemini? Elektrood ei püsi peos ning õmblus tuleb kõver nagu kreeka eee. Ilmselt siiski mitte, asi on aastatega nii käpas, et funkab kasvõi une pealt. On aga seltskond, keda ei tohi peolaua juurde ega üldse spordisaalist ära lastagi – käsipallurid. Nii kui uus aasta koitis ja esimene mängudevoor uksele koputas, algas juhendajate hädakisa : “Oi-oi-oi-oi, ei tea küll, kuidas see paus nüüd mõjus. Nagunii ei püsi pall käes, söödud vihisevad tribüünidele, jõudu justkui oleks, aga mõistus on otsas ja nii edasi. Leidus arvajaid, kes pakkusid, et tublisti treenitud võistkonnale mõjub puhkus hästi, vähema harjutuskordadega mansaftile aga pahasti. Inimesed ehmusid sellest ära, sest kes ikka tahaks näha igast otsast logisevat mängu; eriti pealtvaatajaks ei tuldud ning jäädi koju paremaid aegu ootama, mil tase ükskord taas tõuseb.
Nüüd, tagantjärele tarkusena võib öelda, et jõulupuhkused toniseerivad lõunapoolseid võistkondi ja põhjamaistele mõjuvad tõesti kehvasti. Meistrisarja esineliku omavahelistes madistamistes saatis suur edu Viljandit ja Põlvat. Nii võrdsustusid turniiritabelis Serviti ja Kehra punktid ning Viljandi sai Viimsil pikemalt eest ära. Suurem üllatus oli Viljandi kindel võit võõral väljakul, aga Indrek Lillsoo lubas juba üsna pea Balti liigas kurja kättemaksu, veritasu Kehra moodi.
Põlvas kulges mäng rahulikult. Kaks järjestikust sünnipäevalast Mario Karuse (6. jaanuar) ja Roman Aizatullov (7. jaanuar) said preemiaks õiguse kohe avavilest alates tarmukalt tegutseda ja end mitte tagasi hoida. Roman prõmmis hoogsalt palle väravasse, Mario oli ametis viimsilastelt mänguvahendi käestnapsamise ja karistusvisetega. Väheke hiljem asus lustilisele lainele Henri Sillaste, kes juba esimese poolajaga kogus 12 punkti. Rekord oli õhus, ent pingilt arvati, et rekordit pole niipalju vaja, kui kõigile mänguaega ning seetõttu puksus väravamasin enamiku teisest poolajast tühikäigul. Lõpuks, et natuke auru välja lasta, pääses taas platsile ning lõpetas 15 värava peal, kusjuures palja silmaga möödaviskeid registreerida ei õnnestunud.
“Muidugi jään mänguga rahule, ” muheles Musting, Kalmer Musting. “Võin hea semu Kullamäe sõnu kasutades öelda, et jõulupuhkuselt naasesid mehed ilma ülekilodeta, ise vast võtsin küll väheke juurde, mida ei saa kahjuks lausuda selle kõrendi Reinu kohta. Kogunesime korra juba teisel jaanuaril, et sõjaplaani pidada ning nüüd oleme trenni vihtunud hommikust õhtuni. Oleme arsenali lisanud mitmeid uusi nippe ja nõkse, et vanu vastalisi Koksi ja Lillsood üllatada. Eesti liiga on nii häbematult ahtake, et teised teavad meie mängu muidu juba paremini kui ise. Sellega seletan ka aasta lõpu kahte nappi allajäämist Kehrale. Kaotused polnud taotluslikud, ent suurt numbrit neist samuti ei tee. Õige karujaht algab alles kevadel, praegu ollakse veel talveunes. Viljandi ja Kehraga saame siin vägikaigast veel ennegi küllaga vedada, juba jaanuaris.”
Serviti toimetas sedakorda ilma spets-joonemeesteta. Nii võis mõndagi Põlva mängijat aeg-ajalt harjumatul positsioonil tegutsemas näha – valdavalt Indrek Neemet ja Henri Hiiendit. Eksperimenteerima ja vangerdama peab. Eriti kui on eemalejääjaid ja just jõuluvaheajalt tuldud.
06.01. Põlva Serviti – HC Viimsi/Tööriistamarket 39:21 (24:11)
Henri Sillaste 15, Roman Aizatullov 6, Tõnu Jõks 4, Ardo Puna 3, Indrek Neeme 3, Mario Karuse 3, Henri Hiiend 2, Raiko Rudissaar 1, Siivo Sokk 1 ja Andriy Ternovy 1 värav
