Jaanuar on vastupidiselt Kuuse-taadi ennustusele uhanud lund ja arktilisi hoovusi. Võimatu on kusagil mujal kui saunas või spordisaalis sooja saada. Põlva ujula leiliruumis näiteks olla ühel õhtul termomeetri seier saja viiekümne peale karanud, nii et ukraina higistajal Ternovyl sai vildist kübar kuumakahjustusi ja kummised istumisalused hakkasid sinist suitsu välja ajama. Kes veel ei tea, siis tänavu talvel on saun igal äripäeva õhtul huugamas ja basseinivees solberdajad saavad soovi korral naha kuumaks kütta.
Mesikäpa hallis midagi üleloomulikku seni sündinud ei ole, temperatuur püsib sportimiseks igati mõnusal tasemel ja hommikust õhtuni mööda parketti hõõruvad käsipallurid annavad hiigelsaali energiasse oma taastuva panuse. Kuid reede (22.jaanuari) õhtul kuumenes kehakultuurimeka kõvasti üle, kuna kohaliku el clasico toimumise ajaks löövad kired ju alati lõkkele. Algselt oli el clasico vaid kahe Hispaania jalgpalli suurklubi Barcelona ja Madridi Reali vaheline asi, kusjuures suuresti kujutas see endast ka katalaani ja hispaania natsionalismi poliitilist vastasseisu. Tänaseks päevaks on vähemalt rahva kõnepruugis nii mitmeski muus maailma paigas omad pisikesed el clasicod ja mitte ainult jalgpallis, vaid ka teistes pallimängudes. Eesti käsipallis näiteks Kehra ja Põlva pidev nügelemine, et kes ikka parasjaqu kõvem on ning Põlvamaa enda piires viimastel aastatel TunMani ja PTY vägikaikavedu. Siin on spordipoliitikat mängus arvestatav annus – tippkäsipalli poolt väljapraagitud ja vähemal või rohkemal määral invaliidistunud vanataadid versus noored tulised tulevikumehed 🙂 Nii tegelikult ongi ja vaielda pole kellelgi vaja.
Niisiis, reede õhtu ajas nii kirgede kui rahvaarvu poolest kraadiklaasid Mesikäpa halli seintel sõna otseses mõttes higistama. Pealtvaatajaid tuli palju ja võistlejaid endid oli samuti rikkalikus valikus. Eriti Tarbijat Ühistu tiimil. Kõige huvitavam oligi esialgu küsimus, et mismoodi terve esimese poolaasta omatahtsi mürgeldanud Ljubtšenkot vääriliselt asendada mõeldakse. Selgus, et see polegi mingi probleem, sest niiviisi pääses eredalt särama varasemalt pikki aegu Servitisse kuulunud Mihkel Muld (pildil).
Siin istub ta veel vagusi põrandal ja alles haub plaani TunMani väravasse seitse palli lennutada. Aga musta peapaela all käib intensiivne psühholoogiline ettevalmistus, mis kannab lähemas tulevikus head saaki – nii palju täpseid viskeid Mihklilt muistsetest aegades ei mäletagi. Isegi hästi tegutsev Kristjan Kukk on võimetu enamikku Mulla visetest pareerima. Ometi on just suures osas tema teene, et vahe lootusetult suureks ei kärise. Tribüünil viibiv TunMani toetusgrupi liider Tarmo Tamm teatab mitu korda tähtsalt: “Nimetan Kristjan Kuke mängu parimaks…” . Tõele au andes võib analoogseid kiidusõnu lausuda mõlema PTY puurivahi, nii Risto Salla kui Marvin Libliku aadressil.
Esimese hooga tundub, et mängu võõrustava TunMani jaoks on seekordne võistlus hukule määratud. Irratsionaalselt agressiivse kaitse vastu ei sünni tükk aega ühtegi mõistlikku skeemi, Kalmer Musting hullab isikkoosseisuga nagu legendaarne jäähokitreener Tihhonov, kihutades uusi mehi väljakule triode ja viiskute kaupa. Noored vudivad väsimatult ja tuhatnelja, sest teavad – kaalul on rohkem kui elu. Pealegi on pikkuses ja kiiruses noorematel meestel tohutu ülekaal, see tuleb ära kasutada.
Ega ei saagi täpselt aru, mis imeväel mäng tasapisi tasakaalustub ja vaheajaks viigiks vormub. Ju on oluliseks teguriks rahulik lähenemine ning mõne mehe individuaalsed oskused (Raido Peedomaa ja Priit Jõks). Kodusaali tingimustes harvanähtavalt hõreda koosseisuga mängule saabunud vanameistrite rõõmuks jõuab väheke enne poolajavilet kohale Siim Kübard, teeb vaheajal soojenduseks kolm korvpalliviset ja on kohe valmis teisel poolajal joone oma kontrolli alla haarama.
Juuresoleval pildil on Siim küll võtnud sisse kartliku kehahoiaku – kas siis sellepärast, et noor ründaja hirmsa hooga tuleb või on mõte selles, et kaheminutilisest karistusest oleks tark hoiduda. Igatahes on Tigasoni-Kübardi tandem tõhus tööriist, külvamaks mistahes vastasesse aukartust uisapäisa viskele minemise ees.
Koduleht jätab kõnealuse tulise kohtumise kaemise katki umbes kümme minutit enne lõppu. Ühistu omad on vahe minimaalseks tagasi traageldanud, müdin ja möirgamine käib veel tükk aega kannul, kui läbi sahiseva lume külmas talveöös Tervisespordimaja kuuma sauna poole sumame. Alles tund aega hiljem saabub teave, et umbes siis algaski TunMani soolo ja tünnid pääesesid lõbusamalt veerema. Huvitav, aga tulemuslik lähenemine – just mängu lõpud eriti kõvasti teha ja toimetada. Sel hooajal juba mitmes kord.
Tahaks küll loota, et kunagi kevadel, esiliiga finaalis just need kaks taas omavahel asju arutavad ja klaarivad. Pole mõtet kirkamat metalli ilma peale lahti lasta. Ehk siis nii, et alati on palju targem pigem ise kuldmedalimängudele pääseda, kui teised sinna lubada.
23.01.2016 Põlva/TunMan – Põlva Tarbijate Ühistu 35:29 (15:15)
Põlva/TunMan: Priit Jõks 11, Raido Peedomaa 9, Veiko Tigason 5, Mihkel Tamm 4, Enar Viljamaa 2, Siim Kübard 2, Taavi Tilgre 1, Romet Oone 1.
Põlva Tarbijate Ühistu: Sander Sarapuu 7, Mihkel Muld 7, Tõnis Kase 4, Kaarel Raidmets 2, Ülljo Pihus 2, Jürgen Adamson 2, Alfred Timmo 2, Andry Aust 1, Markel Veiko 1, Marken Järv 1.
Kõik pildid : Helin Potter
