“Mamma mia,” ehmatasid Mesikäpa spordipalee daamid, kui peale itaallaste laupäevahommikust trenni riietusruumi üle vaatama läksid. Kui tavaliselt jätavad higised sportlased maha igasugu pahna ja lehka (auklikke trussikuid, plaastreid, nätsu ja dopingupudeleid, eriti ohtralt sokkidest varvaste vahele kogunenud musti pusasid ja näpumäärde-plärakaid), siis Carpi meeste lahkudes läikis garderoob kui sügisese suurpuhastuse järel. Pole ka imestada, Carpi asub Itaalia põjaosas, kus elavad korralikud inimesed, mitte nagu saapa kanna- ja tallaosa metslased. “Nii korraliku ülalpidamisega mehi pole me veel näinud,” kuulutasid naised justkui ühest suust ning maja perenaine Taima lubas kõnealuse duširuumi seinale kullast mälestustahvli kinnitada.
Oleme harjunud ka sellega, et itaallased on lärmakad ning kui miski ei meeldi, kukuvad kohe kätega vehkima ja käratsema. Mõistagi ei meeldinud neile seegi, et Põlvast sellise kolaka said, aga peale väravavahi ei ilmutanud keegi ärritumise tundemärke. Teeb ikka hinge täis küll, kui teises väljaku otsas Eston Varusk järjest kolm karistusviset ära võtab ja samal ajal muudkui korja oma võrgust kiirrünnaku palle välja.
Terraquilia kodulehekülg tunneb kahetsust, et debüüt eurotasandil nii räbalasti välja kukkus ja lubatakse eeloleval laupäeval kodusel Bala Pursil teha kõik, et ebaõiglus kotti tagasi toppida. Kas suudab Serviti ka seal itaallased poolaja lõppudega üle joosta ? Ilmselt suudab, aga samas peab ka sööt ja mäng üleüldse hästi klappima. Ega Terraquilia pole nõrk võistkond. Kindlasti ei kannata ta konkurentsi näiteks Minski ASK’ga, aga Viljandist peaks küll parem olema. Andku sõbrad mulgid selline meelevaldne võrdlus andeks. Carpi omade kiituseks peab ütlema, et tuhandete kilomeetrite kaugusele saadeti Põlva mängust särtsakas ülekanne. Ilmselt hakkas rõdul turnivast fotograafide ja kaamerameeste rägastikus silma üks punase dressipluusiga mees, kelle lõuapärad äärmise agarusega sõnu jahvatasid. “Näe, Postimees teeb ülekannet,” pakkus nii mõnigi. Polnud see aga miski Postimees, ükski eestlane, isegi mitte Tarmo Tiisler ei räägi nii kiiresti ja hetkekski peatumata. Kokkuvõtlikke videoid võib silmitseda Terraquilia kodulehel, ka käesoleva loo juurde lisatud ülesvõtted on itaallasest fotograafilt laenatud.
Võtame nende andmebaasist ka väravaviskajate nimekirja. See on ses plaanis huvitav, et pakub väikest vaheldust juba harjumuspärasele nimede kirjaviisile :
TABELLINO
POLVA SERVITI – TERRAQUILIA HANDBALL CARPI 36-24 (19-12 pt)
POLVA SERVITI: Varsuk, Lookene, Piksoot, Hiiend 7, Joks, Muunga 3, Turaev 3, Puna 5, Rikken 3, Rudissar, Sillaste 7, Ternovy 7, Tint, Lar Eric Uibo 1, Handrik.
TERRAQUILIA HANDBALL CARPI: Malavasi, Di Marcello, De Giovanni, Carrara 2, Pieracci 2, Molina 1, Ceso, Beharevic 8, Giannetta, Di Matteo 1, Vaccaro 1, Opalic, Basic 8, Beltrami.
Juuresolevast on näha, et põhilised peavalu tekitajad põlvakate jaoks ses võistkonnas on lõuna-slaavlased Basic ja Beharevic, üks joonel ja teine taga. Mõlemad kühveldasid väravaid nagu vedurijuht kivisütt ahju; poleks neid olnud, kulunuks Itaalia ekspressi aur peamiselt vile peale. Ja kui lõpetuseks veel vilest rääkida, siis Ukraina kohtunikud olid hästi aru saanud, mis riigis nende suurimad sõbrad praegu elavad. Ei midagi ülemäärast, piisab sellestki kui väravavahtide alade joonel ringitilbendavad pallid lahkesti kodumeeskonnale ulatada. Selline süütu asi ei tohiks küll kedagi pahandada.
