Kukk ja lõokene, kaunikesti erinevad linnuriigi esindajad võiksid olla käesoleva loo sümbolid. Lõokesed, kes tiirlevad kõrgel sinitaevas, küll laskuvad vahel koduhoovile kuke eest teri nokkima, aga üldjuhul nende teed ei ristu. Nii, nagu ei ristu ka äärmuseni treenitud proffide ja sporti koos õlle-saunaga nautivate asjaarmastajate tegemised. Vaid rumal juhus võib sellised võistlusareenil vastamisi viia. Rumal juhus on aga täiesti olemas ning selle nimeks Eesti karikavõistlused, mille reglement aina imelisemaid kombinatsioone tekitab. Vast mäletatakse veel, kuidas paar hooaega tagasi Serviti ja Kehra kohe avaringis kokku läksid. Meeskonnad, kelle mõlemi kohalolu finaalis pidanuks olema kõigi valemite järgi sajaprotsendiline. Ka nüüd olnuks huvitavam, mida suutnuks TunMan näiteks Aruküla vastu. Kuid pole halba ilma heata – seni käimasoleval hooajal üsna uimane ja osavõtmatu käsipallipealinna teemaliikumine sai tänu sellele duellile esimese käigu sisse. Ja siit edasi võib juba teise ja kolmandagi käigu peale mõelda.
Samas pole pealkirjas mainitud tegelased valitud juhuslikult. Denis Lõokene kaitses Serviti väravat ja tegi seda üsna hästi. Kristjan Kukk TunMani eest oli aga parem veel. Kas seda saab statistikalehele vaatamata väita? Ikka saab, sest Serviti mängijad teevad iga päev tuhandeid viskeid ja nende liikumised on inimsilmale hoomamatult kiired. Seega on nende sooritused täpsemad, tugevamad ja ootamatumad ning väravavahi ülesanne püüdmisel palju raskem. Preemiaks pälvis Kristjan Kukk suure hulga hinnalist aplausi.
Serviti – TunMan mänguminutid 1 – 13 8:1
TunMan – Serviti mänguminutid 14 – 60 23:20
Serviti vorm on väga hea ja kui sarnast mängu suudetakse ka laupäeval-pühapäeval Valgevene külaliste vastu näidata, on lisapunktid BHL’i tabelisse kiired tulema. Küsimus ongi selles, et kas suudetakse, sest eks seda on läbi aastate nähtud, kuidas oma Põlva klubide vastu mängitakse erilise pühendumise ja entusiasmiga, kuna soovitakse näidata, kes on majas peremees. Nagu ülalpool avaldatud ajagraafikust näha, on oluline roll mängu algusel. Saades piisava edumaa, on hiljem kindlam tunne. Tõepoolest, kui mõelda tagasi kohtumise esimesele kuraditosinale minutile, siis seda domineeris Serviti ja TunMani poolehoidjate põue jõudis juba nukrus pugeda. Hilisemast mänguajast on aga mälestus kui võrdsete kohtumisest ja taas tuleb lõokeste ja kukkede teema sisse. Alati ei pruugi suurim kasu sündida kiirest tempost, tohutust tormamisest ja pöörasest söödukarusellist. Samasuguse resultaadini jõuab ka rahulikult liikudes ja piisata võib ühest söödust õigesse kohta õigel ajal.
Muidugi ei tähenda kogu see jutt, et TunMan’is tegutsevad erilised uimakotid. Alles äsja meistriliiga näpumäärde sõrmilt pühkinud Priit Jõks, Veiko Tigasson, Taavi Tilgre ja Mihkel Tamm on tarvidusel kiired kui kuradid ja neist esimene korraldas mängu teisel poolajal muljetavaldava 9-väravalise show. Koguni sellise, et üks publiku hulgas istunud ÄTI (äste tähtjas isik) küsis, et miks Priit enam Servitis ei mängi. Vastuseid võib olla kaks, millest esimene on valutegev selg. Teine aga peitub legendaarse filmifraasi teisenduses – TunMani reliikvia on vabadus. Priit ise olevat öelnud, et esimest korda elus saab ta mängust mõnu tunda ja see on suur asi.
Tünnimeistrite kureeritud võistlusõhtu kujunes eripäraseks veel selle poolest, et tavalise kassa asemel uhkeldas sissepääsu juures pleksiklaasist läbipaistev rahakast, mida Mesikäpa prouad hoolikalt valvasid. Oli ka põhjust, sest pealtvaatajad olid sinna kena hunniku head tegevat raha puistanud. Kuulu järgi oli laekunud summa suurusjärgus 300 eurot ja selle kahmasid oma valdusse Maarja Küla spordiaktivistid, kes on tihedad küalised Tervisekeskuse ujulas, kuid käsipallimängule pole varem väga sattunud. Aga et nad on tragid ja hakkamist täis, selles ei kahtle keegi. Näiteks räägib Vastse-Kuuste rahvas, et kui mõni simman või tantsuõhtu korraldada, on just maarjakad tantsuplatsil esimesed. Ei ole ju välistatud, et nad ka käsipallihärjal sarvist haaravad. Serviti on ise Hollandis turniiril käies olnud tunnistajaks sealsete maarjakülade vahelisele mängule. Rahvas, pealtvaataja ametis, oli tribüünidel igatahes hullumas. Kolmesajale heategevale eurole lisas Põlva TÜ kingitusena bowlingukeskuse kasutuse, sest just sellel spordialal saadab Maarja Küla esindajad eriolümpiale.
Kahe mängu kokkuvõttes pääses karikavõistluste nelja parema finaalturniirile Serviti ja hoiab pöialt, et Viljandi HC veerandfinaalis peale esimest viigimängu lõpuks HC Kehra alistab. Nii saab detsembris Mulgimaa pealinnas rohkem Lõuna-Eesti asja ajada.
12.11.14 TunMan –Põlva Serviti 24:28 (8:15)
TunMan: Priit Jõks 9, Veiko Tigason 3, Siim Kübard 3, Rasmus Käo 3, Markus Käo 2, Mihkel Tamm 1, Veiko Seim 1, Enar Viljamaa 1, Romet Oone 1.
Serviti: Henri Sillaste 5, Ardo Puna 4, Margo Piksööt 4, Kristjan Muuga 4, Pavel Turajev 3, Andreas Rikken 2, Henri Hiiend 2, Carl-Eric Uibo 1, Andrei Ternovõi 1, Raiko Rudissaar 1.
