Oma ajaloo üht lühimat pinki näitas Serviti spordisõpradele Balti liiga koduses veerandfinaalis Klaipeda Dragunasega.
Andriy Ternovy (vasakul) oli end juba aegsasti ja õdusalt tribüünidele sättinud. Pealtnäha paistab mees terve ja heas konditsioonis olevat, aga see ei tähenda midagi, sest tippsportlaste hädad ei pruugi olla näkku kirjutatud, vaid varjavad end särgi all. Teinekord on aga koguni nii, et isegi paljakskoorimine ei too täit selgust majja. Ardo Puna (paremal) ilme seevastu reedab, et tuju pole kiita. Edurivimees alustas ju mängu särtsakalt, aga siis kusagil poolaja paiku kadus orbiidilt. Kaamerasilm on ta tabanud varumängijate pingi taga konutamast, teatud paikadest tribüünil aga ei paistnud üldse silma ja nii tekkis huvi, kus mängija on. “Hea küsimus,” kostis saalis viibiv Riigikogu käsipalli toetusrühma esindaja, keda teadmata kadumine samuti murelikuks tegi. Alles hiljem selgus, et Ardot kaua kimbutanud häda oli end täie tõsidusega tunda andnud ning mängu jätkata polnud võimalik.
Vaid mõned päevad varem oli treenerite tiim saanud kuulda Roman Aizatullovi terviserikkest, mis isegi ei tulenenud sportlikust vigastusest. “Meel oli päev otsa täitsa mõru,” kirjeldas Kalmer Musting uudisejärgseid aegu ja kimbatust, sest vasakukäeliste tagamängijatega pole Põlva võistkonnal eriti uhkeldada midagi. “Just jõudsin Hendrik Varuli naasmise üle rõõmustama hakata, sest Andreas on pea terve hooaja ilma vahetuseta rüganud ja nüüd saab selles positsioonis õnneks koormust jagada. Romani eemalejäämine toob käiguvahetuse probleeme kõvasti juurde,” ei varja Kalmer peavalu allikat. Klaipeda vastu see õnneks ülemäära tunda ei andnud, Henri Hiiend sai kohe platsile pääsedes asjadega kiiduväärselt hakkama. Esimese poolaja suurim häda paistis vähemalt publikule hoopis asjaolus, et positsioonirünnakutest ei õnnestunud peaaegu mitte midagi korjata, kui skoori tuli, siis esmajoones kiiretest. Teisel poolajal paranes seegi ja siin toob Kalmer esile kogemused.
“Aaastaid käib see jutt pea igal spordialal, et käidi kogemusi saamas ja küll see ükskord ennast ära tasub. Paraku juhtub tihtilugu aga sedasi, et sportlane pakib enne, kui kogemustest kasu tõusma hakkab kas kimpsud-kompsud üldse kokku ja riputab ketsid varna või läheb hoopis mujale õnne otsima. Niiviisi jäävad kogemused kasutamata. Seetõttu ongi hea meel, et näiteks sellised mehed nagu Kristjan Muuga, Henri Sillaste ja Mario Karuse on kõigi oma kogemustega ikka mu kõrval ja Klaipedaga peetud thrilleris lõpu meie kasuks kallutasid,” pole Kalmer tunnustusega kitsi.
“Muidugi oli pingil veel Siivo Sokk, aga Henri mängis selleks liiga hästi, et teda välja vahetama hakata.” Tõepoolest – 9 punkti nii kaalukas kohtumises on igati kõva sõna. Kalmer toob veel ühe näite: ” Vaatasin meie BHL’i poolfinaalivastase Minski ASK eurosarja mängu prantslaste Saint-Raphael var Handballiga. See toimus Valgevenes. Prantslaste võistkonnas on ainult 2-3 noort, enamus mehi on ikka kas 30’ndate eluaastate alguses või 20’ndate päris lõpus ja seal mängib kogemus. Sellise kaadriga võib ükskõik mida korda saata ja ükskõik, kelle ära võita. Minskil seevastu enamus sündinud aastatel 1994-1996.”
Ääremärkusena olgu öeldud, et Minski ASK jäigi EHF Cup’i C-grupis neljandaks ehk viimaseks. Edasi pääsesid just toosama Saint-Raphael ja taanlaste Bjerringbro, Servitile saatuslikuks saanud Pfadi Winterthur paigutus vahetult Minski ette.
Muidugi ei saa võidumängus Klaipeda vastu kiitmata jätta kogu Põlva meeskonna tegevust ning korduvalt on juba ära märgitud Denis Lõokese mitut järjestikust õnnestunud pareeringut. Ega Kalmeril oleks ilmselt suures sabinas üldse ära ununenud, et selline võtmeisik varuks on. “Seitse-kaheksa minutit oli teisest poolajast kulunud, kui Rein hakkas togima, et prooviks vahepeal Denisi ka. Ei tea, kust tal selline hea mõte pähe kargas, võib-olla nägi, et leedukad taolise manöövri tegid ja sai inspiratsiooni. Seekord võtsingi abitreeneri nõu kuulda ja täiesti õigustatult,” saab hea otsus tagantjärgigi kiita.
Publiku head nina pingelise mängu äratundmiseks ja üle pika aja täissaali tekkimiseks tasub samuti ära märkida. Isegi kui viimane minut juba käis, polnud täit kindlust, kas võit ikka tuleb. Thrillerile lisas lõunamaist vürtsi külaliste karismaatiline treener, keda mitmel puhul tabasid äkilised märatsushood. Eks siin Eestis ole ka neid kätega vehklejaid ja kohtunikega manipuleerijaid nähtud, aga seda vast mitte, et kõik varumängijate pingi taga vedelevad pallid ja kaltsud ja jõujoogipudelid raevukaid jalahoope saavad. Aga eks see ole mängukirg, mis sedasi möllama hakkab ning lõpus oli kõik rahulik, Eesti ning Leedu treenerid tegid kena grupikalli ja vilemeestega sõbrapatsu.
Põlva Serviti jõudmisega BHL’l final fouri selgus kärmesti ka selle toimumispaik. Kuivõrd Kaunas, kes evis sedakorda eelisõigust, siiski korraldamisest ära ütles, leiab turniir aset Põlvas. Tahtjaks osutus veel Minsk, aga parem on siiski keskpõrandal kokku saada, mitte Baltikumi mittekuuluvas kohas.
Mängude ajakava:
Poolfinaalmängud
16.04.2016
17:00 SKA Minsk – Põlva Serviti
19:15 Riihimäki Cocks – Granitas Kaunas
17.04.2016
12:00 pronksimäng
14:15 finaalmäng
