Sedasi imestasid Kehra-Serviti viimast mängu kommenteerinud saatejuhid, kui Sergei Ljubtšenko esimesel poolajal ülemeelikust üles näitas ja teiste peade kohal hõljudes oma rahvuskaaslasest Kehra väravavahi puuri pihta laustuld andis. Ta on lihtsalt nii pikk, et ulatub kõigist kõrgemale. Tõepoolest – hooaja esimeses pooles kuulus Sergei esiliiga klubi PTÜ ridadesse, aga kui ta 2009 aasta alguses esimest korda Eestimaal palliplatsile pääses, toodi ta ju Zaporozhje ZTR’ist ei kellegi muu kui Mait Patraili asendajaks. Ning juba esimeses mängus viskas mees Chocolate Boys’i vastu kõige rohkem väravaid (8). Me siin kodulehe toimetuses mõtleme küll, et kui oled tükk aega kuulunud Ukraina koondisse, siis see on isegi tsipake kõvem sõna, kui mängida esiliigas, Eesti rahvusmeeskonnast rääkimata. Aga vägeva vibaliku comeback Maarjamaal, vähemalt mis puutub käsipallindusse, ei läinud tõesti nii libedalt, kui arvata võinuks. Ju siis oli vahepeal jalg väheke sirgu lastud ja treeningtundide arv kahanenud. Nüüd on aga mees Servitis tagasi ning kavatseb koos kambajõmmidega juba sel nädalal Viljandi ja Klaipeda maa peale tagasi tuua.
Sellised vastased näeb liigade kodukord aasta 11. nädalal ette. Mõlemad mängud seejuures võõrsil ja väga tähtsad. Kui vahegrupis enneolematusse hoogu sattunud Viljandit pidurdada ei suudeta, püüab see põrguline ka Serviti kinni. Kehra on juba kätte saadud, aga see pole eriline näitaja, sest Kehra käbarad käivad üldse viimasel ajal täbarasti. Serviti mängijad üldiselt ei kahtle, et Viljandist võiduga naastakse. Kui ülikogenud Mario Karuse päev peale saatuslikku alistumist Viimsile linnasaunas pressikonverentsi andis, jäi kõlama mõte, et üksikud kaotused Lõuna-Eesti kangeimale rivaalile on võimalikud, ent pikemas perspektiivis peaks jõudude vahekord siiski Põlva kasuks kalduma. Eks platsil ringi triblavad tegelased ju tunnetavadki seisu kõige paremini ning mõistagi võtame Mario sõnasabast mõnuga kinni.
Matemaatika räägib samuti selle kasuks. Liidame ja lahutama kasvõi Serviti ja Viljandi viimaseid mänge Kaunases Granite-Gaya-Soldieri satsiga ja sott on kohe selge. Siin pole muud retsepti, kui et treenerid peavad mängumeeste rütmis suutma püsida ja olema valmis vajalikeil hetkil õigeid otsuseid ja väärtuslikke vahetusi tegema.
16.03. 19:00 Viljandi HC – Põlva Serviti
Balti liigas terendanud ahvatlev perspektiiv, et lausa kolm Eesti võistkonda võivad finaalinelikusse rabeleda, sai läinud nädalavahetusel äkilise ninanipsu. Viljandi kaotus võõrsil Kaunasele pole veel nii hull, sest kodumängus saab asja parandada, ent Kehra ebaedu kodusaali mängus Riihimäe vastu lõhnab küll kuidagi kahtlaselt, justnagu oleks asjad pahaks läinud. Soome pinnal on Riihimäe-sugust kampa üsna lootusetu maatasa tampida.
Serviti vastane hoiab praegu Leedu liigas liidrikohta.
1. Klaipeda Dragunas 14-1 (võidud-kaotused)
2. Alytus “Almeida” 13-2
3. Kaunas “Granite-Gaya-Soldier” 11-4
4. HC Vilnius 10-5
5. Vilnius VHC Light 8-7
……
10. Utena 1-14
Kümne võistkonna konkurentsis läheb Klaipedal ladusalt, aga õnneks kõneleb ajalugu Serviti kasuks. Septembrikuus EHF Cup’i avaringis saime leedulastest mõlemas mängus jagu. Napilt, aga kindlalt. Miks ei peaks nüüd niisamuti minema…Mängud toimuvad Klaipedas, Neptunase hallis 20.märtsil kell 14:00 ja Põlva Mesikäpa hallis 26.märtsil 16:00.
Huvitav on märkida, et Leedu liigas absoluutselt viike ei tunnistata. Kõik võistkonnad on mänginud 15 kohtumist, aga kogu kamba peale pole kordagi viigiga lepitud.
Üks final four osalejaist selgus juba eelmisel nädalavahetusel ning selleks on viimase kolme aasta tšempion Minski ASK. Küll ei olnud minskilaste ülekaal Dobele vastu kuigi suur (33:32 ja 31:27), kuid kuuldavasti on nad teinud ettepaneku, et lõppvaatus võikski Valgevene pealinnas toimuda. See oleks küll tore lugu, sest Valgevenes osatakse käsipalli hinnata ning ettevõtmine saaks kindlasti kaunis glamuurne olema. Pakkumises olevat muidki ahvatlevaid momente, nii et liiga ninameestel mõtteainet jätkub.
