Aasta algus on juba piisavalt kaasa toonud, et populaarset käsipalliteemat mõne kirjareaga menetleda. Serviti kodumaised kanged konkurendid on omad kaerad käbedalt kätte saanud, esiliiga TunMan’i tünn oleks puhtast hooletusest äärepealt kummuli käinud ja kõik need muud jutud.
Ikka ihkame leida paralleele ja võrdlusi Euroopa tugevamatega, alaliste edasipääsejatega erinevates sarjades. Mida aasta edasi, seda laiemaks geograafia muutub. Praegu võime põnevusega silmitseda EHF Cup’i grupifaasi (16 paremat), kuhu Serviti ei jõudnud, küll aga meie kvalifikatsiooni nr. 2 vastane Pfadi Winterthur. kes järgmises ringis sai lausa mängleva kergusega jagu poolakate tugevast KS Azoty-Pulawy’sy (kahe mängu peale kogunes edu 12 värava jagu, seevastu Serviti suutis skoori hoida -8 peal). Nüüd on winterthurlased ühes pundis meile hästi tuttava Minski ASK, taanlaste Bjerringbro-Silkeborgi ja prantslaste Saint-Raphael Var Handballiga. Kuueteistkümne hulgas silmame ka üht vana tuttavat Hollandist – OCI Lions’i võistkonda, kes samuti pole varasematest kvalifikatsiooniringidest kusagile kaugemale pääsenud. Nüüd aga saavad rammu katsuda Holstebro, Nantesi ja Göppingeniga. “Kõigest sellest nähtub, et ega me nii viletsad ka pole,” kommenteerib kõnealust seisu Kalmer Musting. “Võime mängida Euroopa keskmikega küll, natuke jääb muidugi millestki puudu, aga ma kardan, et see olulisim miski on peamiselt peidus just taoliste mängude vähesuses,” lisab ta.
Hollandis on suudetud käsipalli taset mõne aastaga oluliselt tõsta ja eks legendaarne LHD aastalõpu-turniir mängib selles samuti mõningast rolli.
2015 aasta viimastel päevadel maitsesid seal võidurõõmu taas portugaallased – Kehra Challenge Cup’i järgmised vastased ABC/UMinho (pildil), kes finaalis võtsid Norra viikingite Viking Handballilt nii kilbi kui mõõga. Kolmanda-neljanda koha mängudele aga jõudsid taas hollandlased – seesama OCI Lions ja Targos Bevo HC.
Kaks kaotust HC Kehra käest aasta lõpus tähendasid Serviti jaoks seda, et viimane aeg oli lipp masti tõmmata ja parimad ründajad väljakule saata. Nii manööverdati esiliiga pikimaid mehi ja metsik väravakütt Serhi Ljubtšenko otseteed meistrisarja tulejoonele ja Viljandi mängu alguses kõmmutas mees poolkiiretest kohemaid viis väravat. Küsimusele, kas seda operatsiooni poleks juba varem pidanud tegema, kostab Musting vastuseks, et iga asja jaoks on õige aeg. Täiendades, et nii sai ukrainlane palju mängupraktikat, kuna esiliigas polnud põhjust talle puhkuseminuteid kandikul pakkuda. Karta muidugi on, et Lillsoo ja Koks saavad paari mänguga selgeks, mida Ljubtšenkolt oodata võib ja üllatusmoment raugeb, kuid eks pikkus loeb samuti midagi ning nõnda loodavad Serviti treenerid tõhusale panusele just kaitses.
Meistrisarja järjekordse vooru keskne kohtumine leiab aset Mesikäpa hallis, nagu juuresolevalt seinalehelt lugeda ning see on tõesti märgilise tähendusega, kuna Kehra on tänavu kaks korda Viljandile kaotanud ja Serviti omakorda Viljandit võitnud. Loogikareeglite kohaselt oleks asi juba ette otsustatud, aga käsipallis loogika alati ei tööta. Käsipalliliiduski peetakse Mesikäpas kolmapäeva õhtul toimuvat tubliks magnetiks, mis rahva saali ja arvutite ette meelitab. Lillsoo meelest ei tähenda kaks järjestikust kaotust Viljandile küll mingit mõõna ja hoolimata väidetavast Mikola Naumi kõrvalejäämisest hellitatakse Põlvas võidulootusi. Musting ja Suvi seevastu ei taha taolisest stsenaariumist midagi kuulda ning soojendavad end kiirrünnaku- ja tugevate kaitseplaanide paistel.
Tuletame veel meelde, et kui kolmas ring läbi saab, mängivad seejärel 1.-4. koha hõivanud meeskonnad veel kaks korda omavahel ja niisamuti teevad 5.-7. koha saanud. See tähendab, et väga igavaid mänge palju enam ette tulla ei tohiks.
2015/2016 hooaja esimene poolaasta tõi suure hulga selgust majja meistri- ja esiliiga jõuvahekordades. Enam-vähem kõik pisut rohkem kui kaks tuhat käsipalliharrastajat ses Eesti Vabariigis on sunnitud möönma, et 3-4 ülemise seltskonna ja 5-6 esiliiga klubi omavahelistes mängudes ei pruugi võitja sugugi ette teada olla. Paraku ei saada selliseid kohtumisi just üleliia palju. Kui just millalgi tulevikus ei teki intrigeerivat mõtet teatud ringide järel ühe liiga viimased ja teise esimesed ühte patta pista…
Esiliigas tundub tänavu esikoha peale Põlva TunMani ja Tartu Ülikooli/Glassdrive’i duell tulevat. Hästi ei usu, et ilma Ljubtšenkota suudaks PTY neid kahte hammustada. Aga mine tea kah. Igatahes äsja TunMan ja Tartu ühe omavahelise ajaloolise matšiga hakkama said. Seda juhtub ükskõik mis liigas ikka suhteliselt harva, et kui koduvõistkond 10 minutit enne mängu lõppu seitsmega juhib, õnnestub külalistel veel viik vastase kihvade vahelt välja rebida. Õigupoolest ikka üks juhtum tuleb meelde – Serviti ja Riihimäe Cocksi Balti liiga mäng möödunud septembris 🙂
