…on tõenäosus, et käsipalli finaalseeria venib viie mänguni. Sellise tulemuseni jõudis Õhtulehe sporditoimetuse arvutusbrigaad. Eelmine panus – 66 % selle peale, et avanädala lõpuks on seis 1:1, läks igatahes täppi. Mida mõtlevad või ütlevad pauksonid ja kuusetaadid ning ennustaja-kaheksajalg, oleks samuti huvitav teada, aga paraku pole neil kõige muu jama tõttu palju aega käsipallile panustada. Pealegi toimetavad spordiväljakuil niigi pallivõlurid ja mis siis saaks, kui iga pendliveeliks ning nõianaastja veel omakorda tinistama hakkaks. Siis sünniks suur segadus, mille võiks vabalt tohuvabohu konkursile esitada.
Niigi oli Mesikäpas peetud mäng justkui ära nõiutud. Ikkagi kolmteist ja reede… Kuupäev, tõsi küll, polnud 13, aga 13 oli väravate arv, mille Kehra tampis esimesel poolajal. Sellest johtuvalt kulus teist mänguperioodi 13 minutit ja 13 sekundit, enne kui Serviti üldse asjale pihta sai. Nii pikka väravapõuda ei mäleta Põlva meeskonna mängudest mitte keegi. Ilmselt pole sellist olnudki. Ent sellega polnud võitlus veel läbi, kaitse saadi pidama ja vahe paaril korral minimaalseks, ent täpp jäi “i” peale panemata. Viigivärav olnuks vägev stimulaator, ent kui see kuidagi ei õnnestunud, lasti Roobal lõpetuseks takistamatult kiirrünnakuid kühveldada ja vahe paisus nii võrdsete satside kohta ebakohaselt suureks. “Katastroof,” andis toimunule hinnangu Kalmer Musting :”pole isegi mõelnud kunagi, et midagi niisugust võiks juhtuda. Vahel on sedasi, et ei realiseeri ära, aga nüüd ei tekkinud isegi võimalust, et realiseerimist üritada.” Tõepoolest, päris suur annus Serviti rünnakuid sumbus enne kui nad alatagi said. Kas prooviti palli iga hinna eest joonele sokutada, mille tulemusel see kaotsi läks, või siis pilluti blokki, mis samuti pole punktiarve kasvatamist silmas pidades parim plaan. Katastroof iseenesest on äkiline ja laiaulatuslik looduslik protsess või inimtegevuse tulemus, mis paiskab segi kogukonna normaalse toimimise. Normaalne olnuks, kui päikesepaistelise reede õhtul saanuks põlvakate toetusgrupp minna heatujuliselt oma grillimollide manu, rivistada üles õlle- ja siidripudelid ning mänguanalüüsi käigus neile järjest rivitult teha. Aga ei, hea tuju ja lõbus meeleolu valitsesid hoopis Edu Keskuse parklas pikaks teekonnaks tankiva Kehra bussirahva hulgas. Seda oli samuti tore vaadata, sest me kõik teame, kui ilusad sellised ühisvõidu õhtud ja kojusõidud olla võivad.
Kirjatüki valmimise aegu, just praegu, stardivad samast parklast Serviti võitlejad vastukülaskäigule. Me ei tea veel, kes kehralastest hakkab enim peavalu valmistama, kui mäng ükskord käima vilistatakse. Milline ukrainlastest, kas pirakas Buinenko või jänesehaake harrastav Yankovskiy. Karta võib, et üks kindlasti. Meeskonnad olevat nii võrdsed, et kõik on pisiasjades kinni. Põnev oleks teada, milliseks kujuneks resultaat, kui mõlema kõik mängijad mingi võluvitsa väel saaks teha ühel õhtul oma maksimaalselt võimaliku ja õnnestunud soorituse. Kes võidaks siis kui kumbki üldse ei eksiks ?
11.05. 18:30 HC Kehra – Põlva Serviti ……………
08.05. Põlva Serviti – HC Kehra 26:20 (14:13)
Ardo Punas 6, Pavel Turajev 3, Carl-Eric Uibo 3, Kristjan muuga 2, Henri Hiiend 2. Andreas Rikken 1, Hendrik Varul 1, Henri Sillaste 1, Margo Piksööt 1
Buinenko 8, Rooba 6 , ülejäänud näpuotsaga…
