Pealinna käsipallikoolis viisid teisipäeva õhtul näitliku tunni läbi külalisõppejõud Põlvast. Keskenduti elementaarsele – liitmisele, lahutamisele, jagamisele ja korrutamisele. Koolipoisid vahtisid suu ammuli, kui lihtsalt käib liitmine professorite esituses – kiirelt lisati esimesele punktile teine, kolmas ning alles siis kui seitse täis sai (7:1), tehti väike paus. Klassikaline Serviti avang “seitse korda liida ja üks kord lase teistel liita” oli sellega puust ette tehtud ja ka punaseks värvitud. Edasijõudnud juba teavad, et käsipallis saab liita vaid ühekaupa. Kahe- ja kolmepunktisooritused jäävad tähelepanuta. Ka lahutamist on tarvis treenida. Eeskätt vajavad seda kohtunikud, kes karvupidi kokkuläinud vastalisi teineteisest eraldavad. Kuid ka ründajatel ei jookse taoline oskus külgi mööda maha. Kui kaitsjad on moodustanud monoliitse müüri ehk kaitsevalli, peab kavalate liikumiste ja kombinatsioonidega suutma selle lahutada, et tekiks pragu, kust mängija või vähemalt pall mahuks läbi lipsama.
Jagamist peab rektor Musting tähtsaimaks. Esiteks muidugi söötude jagamine, sest mängijaid on platsil 6 ning kõik tahavad palli katsuda. Kurjaks läheb asi siis, kui mõni käsipalluriks saada soovija keeldub põikpäiselt “matsu” jagamast. “Targast ning intelligentsest, hästi matsu jagavast noormehest võib saada uus käsipalli Harry Potter,” ei varja põlvakate juht oma võlukunsti akadeemia salaplaane. Ja eks meenutab Kalmer Musting isegi kuulsa võluritekooli juhti Dumbledore'i. Mõlemad on klassikalise “hea võluri” välimusega – pikad, kõhnemapoolsed, pika konksus nina, siniste silmade, pikkade hõbevalgete juuste ja habeme ning igati meeldiva olemisega. Lisaks kannavad mõlemad toredaid rõõmsavärvilisi võlurirüüsid ning dumbledore tähendab inglise keelest tõlgituna mesilast, kelle töökus on teada ning sumin rõõmsa meele sümboliks.
Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli direktor
Albus Dumbledore
Põlva Käsipalliakadeemia rektor Kalmer Musting
Ning õppekava manu naastes jääb veel korrutamine, mis sisuliselt tähendab eelpool kirjeldatud tehete piisavat mitmekordistamist, et tagada positiivne resultaat.
Teisipäevane õppetund läks igati korda. Ahmed Porkveli seatud eesmärgid jäid koolipoistel nibin-nabin täitmata ( sooviti ise visata vähemalt 22 ja omale lubada maksimaalselt 35; tegelikkuses jäi seis aga 21:36), kuid kasutegur oli kõva. Professoritest-dotsentidest ei hoidnud teadmisi ja oskusi vaka all Mario Karuse (48 minutiga 11 liitmist ja hulgaliselt jagamisi), Olari Paumets (tegutses resultatiivselt ja silmapaistvalt) ning Kristjan Muuga (seitse õnnestunud ja vaid üks viltu läinud punktiliitmine). Serviti kaitseformatsioonide rajamine ning koostöö vaimustas kõiki kohalviibijaid. Passivasse tuleb paraku kanda Karuse hüppeliigese vigastus, mis esialgse vaatluse põhjal on üsna tõsine ning võib meistri määramata ajaks aktiivsest tegutsemisest eemale jätta.
10.11.09 Tallinna Käsipallikool – Põlva Serviti 21-36 (13-21)
Tallinna Käsipallikool: Uku-Tanel Laast 5, Timo Hännikäinen 5,
Andreas Koger 3, Kristjan Merila 2, Rudolf Põld 2, Owe-Martti Lemsalu 2,
Andre Sild 1, Imre Erik 1.
Põlva Serviti: Mario Karuse 11, Kristjan Muuga 7, Olari Paumets 6,
Maksim Butenko 4, Tauri Volt 2, Raido Peedomaa 2, Andrey Ternovy 1,
Henri Sillaste 1, Siivo Sokk 1, Priit Poks 1.