Kuivõrd kohtumisest suurt midagi kirjutada pole, teeme hoopis põgusa ekskursiooni Tapale – paika, kuhu käsipallurid teistest põlvalastest hoopis tihedamini satuvad.
Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, u. 80 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Järelikult on sinna päris mugav pärale jõuda. Otsetee Põlvast kulgebki mööda raudteed ning seepärast on Põlva Käsipalliklubi oma istungitel korduvalt kaalunud rongi rentimise võimalust. Sobiv kandidaatki on juba välja vaadatud – auväärt auruvedur. Rongi kasuks räägib asjaolu, et pikal bussisõidul jäävad kägaras konutavate pallurite kondid kangeks. Vagunis saab aga end aeg-ajalt sirutada, tamburis suitsetamas käia ja vajadusel vahekäigus koguni sörkjooksu harrastada.
Serviti plaanib Põhja-Eesti sõitudeks rongi rentida. Väljavalitu – väärikas auruvedur
Tapa suurim vaatamisväärsus on suurtükk, mis iseloomustab paiga sõjakust ning peab tulnukaile hirmu külvama. Ja seda põhjusega, sest Tapa kandis on koos vahepausiga tsirka 90 aastat suurtükkidest kõmmutamist harrastatud. Palju aastaid Eestis varjusurmas olnud kahurite kultus taaselustus 1998 aastal, kui soomlased kinkisid portsu haubitsaid. Suurtükiväepataljon kutsuti taas ellu ning Tapal asub üks selle väljaõppekeskusi.
Tapal – Eesti suurtükipealinnas ei üllata kahur või haubits tänavapildis kedagi
Tapa elanikkond koosneb peaasjalikult raudtee- ja autotranspordirahvast ning saalihoki ja käsipallimängijatest. Kõik eelpool mainitud on väga jumalakartliku loomuga, sestab asub linnas koguni 3 kirikut – apostliku õigeusu, metodisti ja luteri kirik. Enne tähtsamaid kohtumisi käib SK Tapa ikka palvusel või tehtud patte kahjatsemas. Seni pole paraku abi olnud, sest turniiritabelis haigutab ikka ammuli suuga ümmargune 0. Tapa linnas elab praegu 7100 inimest, mida on natuke enam kui Põlvas. Tippaegadel – vene rahvusest sõjaväelaste resideerumisel küündis elanikkond koguni üle 10 tuhande.
Tapalased on tuntud oma jumalakartlikkuse poolest – Jakobi kirik
Tapalased armastavad üle kõige kammerkoori-, segakoori- ning puhkpillimuusikat ja seepärast tegutsevad ka mainitud kollektiivid suure hoo ja entusiasmiga. 2002 aasta detsembris valmis kohaliku gümnaasiumi manu vägev Tapa Spordikeskus, kus ka käsipallilahingud aset leiavad.
Tapa spordi- ja kultuurikants võõrustab tihtilugu ka käsipallikohtumisi
Neljapäevase meistrisarja mängu juurde naastes, olgu märgitud, et sedapuhku tapalased vastupanu ei osutanud. Serviti haaras edu 7:1 ja 10:2 ning poolaeg võideti 24:9. Kaasas polnud Maksim Butenkot, kes jäeti koju harjutama. Küll oli platsil oma esimeses Eesti meistrisarja mängus Andriy Ternovy. Tegi 3 pealeviset (2 posti ja ühe väravasse), ent see-eest jagas kamaluga häid sööte. Hoos olid taas Karuse ja Peedomaa. Igav mäng oli, seepärast käidi koduteel meeleolu tõstmiseks söömas.
05.11.09 SK Tapa – Põlva Serviti 21- 43 (9-24)
SK Tapa: Kaspar Lees 5, Rait Ageni 5, Priidik Neps 4, Siimo Tänavots 2,
Kaimar Lees 2, Aleksander Oganezov 2, Siim Sell 1.
Põlva Serviti: Raido Peedomaa 8, Mario Karuse 7, Kristjan Muuga 5,
Henri Sillaste 5, Priit Jõks 5, Veiko Tigason 3, Olari Paumets 2,
Priit Poks 2, Margo Piksööt 2, Siivo Sokk 2, Andry Ternovy 1,
Tauri Volt 1.
