Serviti proovis Marius Aleksejevi väravasse palli sokutada küll alt ja ülevalt, paremalt ja vasakult, jõu ja kavalusega – ei midagi. Sama palju kasu kui sinepiplaastrist puujala peal või eskimol lehvikust. Selge, et selline värk teeb tujutuks. Kuigi ei saa öelda, et poisid pingutanud ja punninud poleks. Tihtilugu viskuti Glinkini, Mägi ja Lepa järele käsi pikas, et saaks kas püksist sikutada või jalust maha rebida. Aga kehralased, vanad kalad leidsid ikka vaba vee, kust värava alla purjetada ja Estonile lutsu visata.
Jüri Lepal on alalõpmata üks-ja-seesama kavalus varuks : saadab oma usina Pajuse-krati mõisameeste pealikut kimbutama ning ongi käes. Too passib nagu puuslik keskjoone juures ning resultaati ei tooda. Huvitav, kas Käsipalliliit või mõni jürgenligi ei saaks säherdust “ebasportlikku” nippi ära keelata !!?? Sest kui mehed on platsile tulnud, siis peavad nad mängida saama, mitte nagu eided keset küla lõkka lööma…
Jüri Lepp peab peenikest naeru – tema senine suurim hirm –
Mait Patrail on Põlvast ära. Peab kibedasti tegutsema ja medali saama.
Mine tea, äkki tuleb veel muidu enne tagasi…
Butenko muidugi üritas juba algusest saati Sitsile-Heinlale näidata, et ega see asi õige ole – sai aga viimaks ise näitlemise eest kollase kaardi. Pajus aga trumpas endast noorema vastase viimaks ikka üle ning lahkus areenilt võidukalt punast kaarti lehvitades. Lepp lähetas kohe asemele uue surmapõlgurist toreadoori – Indrek Lillsoo. Aga eks Maksim mõned uhked väravad ikka ära viskas.
Neist paraku ei aidanud. Serviti oli kogu mängu tagaajaja rollis, paaril korral suudeti kaotusseis minimaalseks võidelda, aga ei enamat. Väesalk on liialt väike, puhkuseks vahetusi pole pingilt võtta. Karta on, et detsembrikuu Balti liiga tuuri lõppedes (7 välismängu) ning hullult trenni vihtudes pole noortel meestel enam jõulusalmide õppimisega asja. Nende silmad enam aastavahetust ei näe. Musting ajab tulise oraga tagant, sponsorid nõuavad kulda ja karikaid ning Mesikäpa publik jõlgub jumal-teab-kus ringi niipea kui paar kaotust saadakse. Võiks ikka võtta ühiselt sellise seisukoha, et tehakse nii head mängu kui osatakse ja kogutakse järgmiseks hooajaks rammu ning tarvilikke kogemusi. Serviti momendil mängiva koosseisu vanus on kõigest napilt üle 21 aasta, küll jõuab…
Aga mängu juurde veel korra tagasi. Kaks toredat üllatust oli küll – Olari Paumets ei lasknud end kõigutada 7-meetri visetel (neljast neli on kõva sõna) ning Siim Kübard müras kontrolljoonel ning pillutas vastaste kaitsemehi nagu takutuuste paremale-vasakule. Väravaidki viskas. No mis sa hing veel tahta oskad.
Mario Karuse juhib jätkuvalt meistriliiga resultatiivsustabelit 58 väravaga Dener Jaanimaa (55) eest. Ent kuidagi selline mulje jääb, et koondiseskäik pole Mariole hästi mõjunud, enne seda oli ta enesekindel ja ülikiire. Või hakkab väsimus maad võtma ?
Meistriliigas asus ainuliidriks HC Kehra, kel on täiseduga 14 punkti 7 mängust. Serviti on teine 12 punktiga ning Chocolate Boys kolmas 10 punktiga.
19.11.08 Põlva Serviti – HC Kehra 24-31 (10-13)
Põlva Serviti: Maksim Butenko 6, Olari Paumets 6, Henri Sillaste 4, Mario Karuse 3, Siim Kübard 2, Siivo Sokk 1, Tauri Volt 1, Rasmus Käo 1.
HC Kehra: Olev Eensalu 9, Janar Mägi 6, Roman Glinkin 5, Risto Lepp 3, Kaupo Liiva 3, Martin Johannson 2, Jaan Kauge 1, Indrek Lillsoo 1, Priit Pajus 1.
