21.11. Värska Originaal – SK Tapa 25:35 (11:19)Originaali mehi on tabanud tüüpiline tapafoobia. Juba teine mäng jutti numbriliselt päris suur kaotus. Ühest küljest on see muidugi hea, sest miks peab Tapa üksipäini tabelis nulliga olema. Nii tekib tublit konkurentsi ja liiga jätkub huvitavas joones. Teisalt – miks peavad kahurilinlased need punktid just Lõuna-Eestist kokku roobitsema. Nagu seal ülevalpool igasugu Kehrasid ja Viimseid vähe oleks!Koduleht hakkas mängu nägema alles teisest poolajast ja esialgu ei mõistnud kuidagi välja mõelda, kuidas külalised säherdused soliidsed edunumbrid sisse olid teinud. Pikapeale sai pilt selgemaks – rünnakul rebisid mõlemad üsna ühtmoodi, aga kaitses seisis Tapa paremini ja Jürgen Lepassonil ei paistnud ka kõige teravam päev olevat. Ikka juhtub.Mängu ilusaim hetk oli paar minutit enne lõppu, kui tapalaste piskike tagamees Rail Ageni väljakule pikali pühiti ja tal valus hakkas. Kohemaid oli keskväljakul ka seni hoogsat dirigenditööd teinud Aaron Janis, kes pakkus, et las ma, väikemees, kannan su süles pingile. Kuigi Ageni jalaluu oli ilmselt vähemalt paarist kohast puru, keeldus kange sportlane siiski treenerile sülle ronimast ja läbis kolgata tee viimseid jõuvarusid kokku võttes omapäi. Vot sellised vägevad mehed tegutsevad Eesti käsipallis. Igatahes on seisud Maarjamaal üsna segased, sest kui Tapa võidab Värskat, Värska omakorda mäekõrguselt Aruküla ja Aruküla tambib Tapa maa sisse, siis kus on siin loogika !?
Jaga postitust