Vanad kõvad konkurendid Serviti ja HC Kehra said uue hooaja omavahelised mänguristsed tänavusel Tallinn Cup'il. Kes muu sellel turniiril võinukski finaali pääseda. HC Peterburg on küll kõva nimi, paraku aga esinduskoosseis võistles Prantsusmaal ja siia jäeti vaid riismed.
HC Kehra on jälle reha teinud ning Viljandi ning Tapa võistkonnalt koore pealt riisunud. Kokku tervelt 69 aasta jagu mängumehi – Kaspar Lees (21), Aleksander Tund (25) ja Taavi Tibar (23). Loovutatud on küll Olev Eensalu (Soome), ent samas on ilmselt naasnud kadunud poeg Risto Lepp.
Serviti on Olari Paumetsast ilma, kel tööjärg samuti põhjanaabrite man. Sestap on abiväge vaja ja juba katsetatigi pikka Ukraina päritolu joonekolli Kravtchenkot. See oli end päris kenasti ülal pidanud ning sõitis kohe peale turniiri lõppu koju kohtuotsust ootama. Üks pikk vasaksisemine kuluks ka veel marjaks ära, sest Ternovy lahkumise tõttu on tagantviskaja koht täitmata.
“Eks me Tallinnas selle Kehraga vastastikku pusisime, mõlemil rügab väljakul ohtralt pisikesi siblikuid, kes kusagilt viskele ei pääse. Üks pikka kasvu kõmmutaja passiks igati hästi ja seda ikka eurosarja silmas pidades, koduste vastasseisude pärast me küll üle ilma mängijaid kokku roobitseda ei kavatse; meil siin Põlvas omal tervelt kahe meistrisarja satsi jagu väge,” kommenteerib Kalmer Musting huvitavat olukorda. “Kui Austria Bregenz juba tulemas on, panen kolmele Põlvasse suubuvale teele ka ilmatu pirakad loosungid või plakatid üles, et kaugele näha oleks. Mul peaks sahvris paar vana vakstutükki olema, võtame Reinuga pintslid pihku ja ühe õhtuga on valmis. Selline asi lisab põnevust ja pidulikkust,” vaatab peatreenerist korraldajaonu lootusrikkalt tulevikku.
Nädalavahetusel Tallinnas enne finaali peetud mängud olid kaunis ühepoolsed. Serviti alistas kõik vastased paraja ülekaaluga:
HC Dickens (Soome) 30:20, HC Tallas/Aruküla 38:17, HC Viimsi 34:15 ning poolfinaalis St. Peterburgi duubel 32:26.
Finaal Kehraga, nagu juba öeldud, oli üks suur sudimine, kus mänguilust palju kõnelda põhjust pole. Küll aga peale viigilist normaalaega toimetatud karistusvisete pillerkaarest. “Ega meil oli Põlva Cup'i finaalis sama mõte – jäänuks normaalaeg viiki, põrutanuks samuti “seitsmeid” – rahval ka huvitavam, kaua sa seda ringiratast jooksmist ikka kannatad. Andsin uue mehe Kravtchenko nuiamisele järele ning lasin tolle ka viskama, no ei saanud sisse ! Pidanuks ikka oma jopesid usaldama,” kahjatseb Musting oma ülemeelikust. No kust peab üks ukrainlane teadma, mismoodi Kolkale palli väravasse saada.
Nüüd ootab käsipallureid paarinädalane vaikelu. 12. septembril peetakse suur hooaja alguse pressikonverents ning siis läheb lahti. Kurioosne on aga asjaolu, et Eesti karikavõistluste esimeses ringis lähavad karvupidi kokku kaks kangeimat – Serviti ja Kehra. Loos olla nii tahtnud. Ei mõista küll muud kosta, kui et edaspidi peaks sellised lollid loosid ära keerama, sest mis põnevust kuni detsembrini peetavad mängud siis enam endast kujutada võiksid, kui tõenäoline karikaomanik juba esimeses ringis selgeks saab !!!
