Tavaliselt on ikka nõnda, et peale Põlvaga mängu põikavad Tapa mängijad enne pikka kojusõitu Edu keskusest läbi ja haaravad midagi nosimist tee peale. Sedakorda poleks patt isegi kast õlut või mõned ?ampused võtta, sest virulased tegid hea mängu. Lõpuks kaotasid küll, aga täiesti normaalse vahega ning ei lasknud lõpuni võitlusvaimul langeda. Paistis, et ise olid ka rahul ja rõõmsad.
Peatreener Koppelmann on realist ning teab, mis klassist on Serviti ja seepärast väga võitu vast ei haugi. Tähendusrikas on tapalase kommentaar Põlva ja Kehra meistrisarja mängude asjus :”Põlva pole oma võimeid kaugeltki realiseerinud.” Nõnda mõtleme siin meiegi, sest kuna on näha, et põlised rivaalid on teinud nii mõnegi eneseületuse ja napsanud kolm ühesugust võitu, siis võib arvata, et kui Serviti ükskord potentsiaali ka realiseerima hakkab, õnn pöördub.
Tegemist oli neljanda ringi esimese kohtumisega. Serviti treenerid on ikka rõhutanud, et veel veidike ning Tapal on paras kolmanda koha nimel võitlema asuda. Täitsa nõus.Sedapuhku olid külalised paraku taas lühikese pingi ja väheste varumeestega. Ka oli puudu nende rastapatsiline kollkipper Õun – ju vast viibis Jamaikal mõnel reggae-festivalil. See-eest oli külalistel lisaks peatreenerile kaasas tragi reisisaatja. Mustades dressides mees, kes ei püsinud pudelis ka paigal, muudkui trampis varumeeste pingi ees ja taga ringi ja hankis isegi ühe kollase kaardi. Rein Suvile ütles mängu komissar küll eelmisel korral, et püsti tohib seista vaid üks mees. Teised istugu pingil ja püsigu vagusi. Aga too oli eelmine mäng ja alati leidub isikuid, kelle kohta reeglid ega seadused ei kehti nagunii.
Põlva meeskonnas oli innukas skooritegija sedakorda Kristjan Muuga. Küll mees jooksis nobedasti kiirrünnakutele. No mis viga niisugusele sööte anda. Kiirrünnaku hea omadus on selles, et üks lidub tuhatnelja, ent teised võivad sel ajal hinge tõmmata ja ei pruugi isegi üle väljaku keskjoone tulla. Eriti kui tegu on kindlakäelise kiirründajaga. Üldiselt Kristjan seda ka on. Eks vise või paar läheb ka vahel mööda või tabab väravavahti, aga see on köömes. Ent veelgi suurema annuse viskeid realiseeris joonemees Tauri Volt. Võttis asja tõsiselt, sest joonele on trügimas ja kanda kinnitamas ka Priit Poks ning nii on magusa koha peale väike võistkonnasisene konkurents tekkinud.
Tore on ka see, et Priit Jõks sai üksjagu palju mänguaega ja veel mõned mehed, keda Musting tavaliselt enda lähedal ehk siis pingil armastab hoida. Ikka selleks, et oleks hea käepärast võtta kui järsku tarvis peaks minema. Lisaks Roman Ayzatullovile puudus ka Olari Paumets.
Kuna käes on märts, siis ka ühtlasi paras aeg Balti finaalturniiri jaoks vormi timmima hakata. Kuhu see kõlbaks, kui möödunud aasta võitu korrata ei peaks õnnestuma. Selgeks on saanud, et Final Four toimub Vilniuses. Selgusetu aga see, kas näiteks Viasat Baltic Sport sellest ka teleülekannet toodab või mitte. Kui mitte, siis tuleb fännide hordidel aegsasti Leedu pealinna vallutamise plaani pidama hakata ning omadele sinna appi sõita. Üldiselt võib sõita nii ehk naa, sest ükski teleülekanne ei asenda vahetut suurvõistluse atmosfääri ja vahvat kohalolekuefekti.
02.03.11 Põlva Serviti – SK Tapa 35-29 (17-12)
Põlva Serviti: Tauri Volt 8, Kristjan Muuga 7, Hardi kuimets 5, Mario Karuse 4, Janis Selge 3, Priit Jõks 3, Siivo Sokk 2, Andrei Ternovõi 2, Margo Piksööt 1.
SK Tapa: Siim Valdlo 8, Priit-Erik Rajur 6, Kaspar Lees 4, Kaimar Lees 4, Priidik Neps 2, Siimo Tänavots 2, Aleksander Oganezov 2, Anti Lanno
