Pildil on Janis Selge esimese Serviti ridades võidetud tähtsa trofeega, mõned päevad enne jõule saadud Eesti karikavõistluste autasuga.
Nüüdseks on Janis sõlminud lepingu Põlva meeskonnaga kuni 2012 aasta hooaja lõpuni. Tallinnas sündinud ja kasvanud palluri tõid Serviti ridadesse eeskätt õpingud Tartu Ülikoolis, kus mees tudeerib magistrantuuris kirjalikku tõlkimist ning kõrvalainena majandust. Ilma muusikata oma elu samuti ette ei kujuta. Lemmikartistide loetelu on pikem kui üks kodulehekülg suudaks mahutada ning tihtilugu haarab isegi kitarri kätte. Hulga aega kulub ka kolmandale suurele kirele – kinokunstile. Seal on eelistuseks uuemad USA animafilmid ja – seriaalid.
Serviti kodulehekülg uuris Janiselt järgmist:
Kuidas just käsipalli juurde sattusid, kus treeninud-mänginud oled?
“Käsipalli sattusin nii nagu suurem enamus lastest. Minu esimene treener Juta Mägi tuli kooli esimese klassi tundi, kus ka mina istusin ja kutsus kõiki poisse käsipalli trenni. Sel hetkel tegelesin veel jalgpalliga, aga tahtsin kindlasti ka käsipalli proovida ja nii ta läks. Mõne aja möödudes tegin otsuse käsipalli kasuks. Esimesed aastad olin Kristiine Spordikooli kasvandik, mis hiljem muutis nime Siili Pallikooliks. Seal mängisin oma elu tähtsaimad aastad legendaarse Enno Karrisoo karmi käpa all ja hiljem B- ja A-klassi Alar Noodla juures. 2004. aastal, kui loodi käsipalliklubi Chocolate Boys, liitusime mitme meeskonnakaaslasega selle klubiga, kellest kõik mängisid ka noortekoondises. CB'ga tulime kohe esimesel hooajal Eesti meistriks. Seni ka ainukest korda. 2010 aasta augustist olen Põlva Käsipalliklubi mängija.”
Seega oskad võrrelda Servitit ja Chocolate Boys'i nii treeningprotsessi kui organisatoorse külje pealt ?
“Kindlasti on tegemist erinevate klubidega, kus mõlemal on omad plussid ja miinused. Serviti tugevuseks on süsteemsus, järjepidevus ja analüüs. Chocolate Boysis meeldis mulle treeningutes hasart ja võitluslikkus, kuid seda on ka Serviti treeningutel piisavalt. Kindlasti pean oluliseks treeneri Kalmer Mustingu võimet läheneda mängijale personaalselt. See on minu hinnangul väga oluline, sest loob paremad võimalused mängija isiklikuks arenguks, mis on täpselt sama oluline kui meeskonna kollektiivne edasiminek. Mis puutub õhkkonda, siis ?okolaadipoiste eest mängides oli mul au jagada palliplatsi väga toredate ja toetavate meestega, keda olen alati pidanud oma vendadeks ja mida aeg edasi, seda rohkem loodan seda sama tunnet saavutada ka oma uues koduklubis, kus mul juba praegu on hea klapp väga paljude mängijatega ja olen leidnud siit palju uusi, väga häid sõpru ja võitluskaaslasi.”
Kuidas sujus harjumine Serviti treeningutega?
“Õnneks on mul nooruspõlves tulnud palju taluda pingelisi ja raskeid treeninguid, mistõttu polnud Serviti treeningud minu jaoks füüsilise koormuse poole pealt üllatavad. Olin arvestanud, et pean olema valmis tõsiseks treeninguks, kuid midagi kaelamurdvat ei olnud. Alguses oli pigem ikkagi põhiliseks raskuseks uue mängustiiliga harjumine ja kaaslaste tunnetamine, sest tegemist oli minu jaoks veidi teistsuguse mänguplaaniga. Aga täna usun, et asjad on juba suures enamuses paika loksunud ning tunnen ennast siin väga hästi.”
Kas tunned, et ka publik on Sind omaks võtnud?
“Ma usun küll, et Põlva publik on mind omaks võtnud. Olen sedasorti mängija, kes üritab endast alati 100% anda ja minu ainukeseks eesmärgiks väljakul on olla meeskonnale maksimaalselt kasulik ja ma loodan, et olen publikule sama mulje suutnud jätta ja pettumust valmistanud pole.”
Serviti on tihtilugu hädas karistusvisete realiseerimisega. Sinu näol on viimaks leitud küllaltki kindel mees. Kas lähed 7-meetri joonele hea meelega või ajab see toiming närvi püsti?
“Mulle meeldib väga karistusviskeid visata ja ma ei karda seda kohustust enda peale võtta. Arvan, et närvitseda pole kunagi mõtet, pigem üritan joonele alati täie enesekindlusega minna, et väravavaht oleks sunnitud pärast viset kummardama ja palli võrgust välja korjama. Sellest paremat tunnet käsipallis pole. Mingit kindlat valemit mul viskamiseks pole. Üritan võimalikult kainelt olukorrale läheneda ja visata nii täpselt ja targalt kui võimalik ning suurem osa ajast see ka toimib. Karistusvisked on ikkagi pigem mõistusemäng kui jõudemonstratsioon, seetõttu see mulle ka ilmselt sobib.”
Janis Selge käsipallurikarjääri järgmised, kevadised eesmärgid saavad olla vaid Balti liiga võit ning teine Eesti meistritiitel. Loomulikult ka kuulumine rahvuskoondise ridadesse. Nii Serviti kui koondise peatreener Kalmer Musting peab Janise koondisekarjääri üsna tõenäoliseks. “Kui Janis suudab oma hea mängu stabiilseks muuta, on ta kindel kandidaat. Siiani on tase olnud natuke kõikuv, aga arvata, et see on vaid aja küsimus,” arvab ta.
