“Serviti rünnak on lame”
Elmu Koppelmann, SK Tapa treener Eesti ja Balti meistrile armu ei anna ning põrutab :”Nende rünnak on praegu lame ehk siis see ei vasta proffide tasemel. Ka kaitses ei pinguta nad alati piisavalt palju, sest Eestis on nad teistest üle olnud. Meie oleme aastaga tublisti edasi arenenud ja lähme neile lahingut andma. Usun, et võimalused on 60-40 Serviti kasuks. Tunneme nende mängu, üllatada võivad neil ainult leegionärid, kes pole seni mängu väga palju enda peale võtnud.”
Seega lahkub Koppelmanni arvamust mööda Tapa täna Põlvast võitjana 40 % tõenäosusega. Serviti fännid omakorda on veendunud, et taoline avaldus, mis mõistagi sisaldab üsnagi jumekat juttu, on lõuna-eestlastele kui punane rätik härjale ning tapalased lähevad vaksalisse kojusõiduks rongi ootama pealt 10-punktise saunaga. Koppelmann ise juhendab mehi Mesikäpa fuajeest palmi alt kaugjuhtimispuldiga, sest kestev karistus ei luba tal oma jalga saali tõsta.
Koppelmanni kasutatav juhtimispult on käsipallinduses uus ja kõva sõna. Parempoolsed nupud 1-4 kujutavad endast liikumisi ja kombinatsioone. Keskmised jämedad jurakad juhivad väravavahtide tööd. Vasakpoolne teeb vahetusi ning kõige pisemad, võhikule raskesti nähtavad, on kohtunikega manipuleerimiseks. Kas uus jumpstükk ka Serviti treenereid erutab, küsisime Kalmer Mustingult. “Lahe oleks tõesti. Ma istuks küll Tapaga mängu ajal näiteks kodus saunalaval. Kraadiklaasi kõrvale seinale paneks lahmaka aurukindla monitori. Oleks hullusti leilis ja klõbistaks puldil nuppe. Ega see platsi kõrvalt karjumine targem ole, nagunii keegi ei tee välja. Aga ega ma neid tänapäeva vidinaid eriti ei usalda. Isegi telekapuldil jookseb vahel juhe kokku. Tunnen puudust veneaegsetest pultidest, need olid kõvad ja töökindlad, võis kasvõi naela seina peksta,” ei kavatse Musting siiski vanu treenerikombeid jätta.
“Tapa on aastaga kõvasti edasi arenenud”
“Tapa on aastaga kõvasti edasi arenenud ja kerget jalutuskäiku ma ei oota. Õigupoolest ongi jalutuskäikudest kõrini. Kavatseme sedakorda trampida väljakul nagu ratsaeskadron. Hiljuti pidasime nendega kaks kohtumist karikasarjas. Eks me varieerisime ka koosseisuga, ent kui valvsuse kaotasime, siis ei jätnud nad oma võimalusi kasutamata,” jahvatab Põlva peatreener tarka spordijuttu. “Meie ebakindlus on tingitud mitmetest traumadest. Kõige rohkem tunneme puudust Mario Karusest. Hooaja alguses vedas ta kogu meeskonda kenasti, pärast tema vigastust pole me ennast veel leidnud. Aga praegu ma näen, et tunnetus on tagasi tulemas. Mariol endal pole paranemine kõige paremini sujunud, sest ta pidi sama trauma tõttu teistkordselt operatsioonil käima. Detsembriks peaks ta naasma ja siis on meil kohe üks vajalik käik juures”.
“Saan aru, et publiku on pidev Tapaga mängimine ära tüüdanud. Me ise saime vahepeal leedukatega nahistada, aga Eesti mastaabis on küll juba kolmas mäng Tapaga jutti. Jumal tänatud, et see Leedu reis vahele tuli, muidu oleksin ilmselt juba Erastveres sees. Üleaedsetel seal Leedus on ikka parem, meistriliiga on korralik – 10 võistkonda lööb kaasa,” kahetseb peatreener nadi olukorda Maarjamaal.
Tapaga ootab hooajal ees veel vähemalt 3 mängu (tänasega kokku). Juhtuvad nad aga poolfinaalidesse pääsema, saab sõltuvalt tabelist ehk veel proovida. Tänavu on kohtutud juba kolmel korral ja ikka on Serviti võitnud (31:23, 36:27 ja 34:29).
Meistrisarjas ootavad Servitit 2010 aasta numbri sees ees mängud Arukülaga (võõrsil 30.11), CB/Viimsiga (kodus 08.12) ja Viljandi HC'ga (kodus 22.12). Lisaks on tarvis välja selgitada karikavõitja.
17.11.2010 19:00 Põlva Serviti – SK Tapa ( Mesikäpa hall)
