Puljongi- või supiliiga ?
Nädala eest, kui startisid Eesti meistrivõistlused käsipallis, kirjutas Õhtulehe ajakirjanik Ott Järvela nii :”Oleme ausad – käsipalli Eesti meistriliiga on tänavu üks lahjavõitu supp. Ilma Põlva Servitita tuleks seda suisa pelgaks puljongiks nimetada.” Hästi ja tabavalt öeldud. Kuigi eks mingi söök ole ka puljong ning kui sinna kõrvale pirukat ka saab hammustada, siis väga kurta ei sobiks. Piruka eest käivad Balti liiga ning mõned Euroopa sarjad.
Supikogu istub mornide nägudega – parimad frikadellid, makaronid, klimbid ja muu korraliku supi
sisse käiv on piiri taha ekspoditud ja kodune leem lootusetult lahja
HC Tallas/Aruküla ja SK Tapa väga ei kurda, sest ka korraliku supi sees vajuvad nad lõpuks põhja nagu kartulid. Pigem on siis nüüd puljongis mulistades variant vahepeal pinnale tõusta ja ise suurematelt suutäis nina eest napsata. Tallas Kehra farmmajandina on ikka väärt vilju tootnud, ent niipea kui mõni kaela kandma hakkab, tuleb see paberivabriku käsipallihiiule ära loovutada.
Elmu Koppelmann, suurtükipealinna Kehra tegevtreenerina pole samuti eriline optimist :”Toodame põhiliselt kahuriliha – niikauaks kui poisid koolis, saame neid dzhoti ette visata. Kui aga lõputunnistus käes, pääsevad siit põgenema. Mööda Eestit ja ilma jooksevad laiali.”
Puljong peterselli ja tilliga kutsub maitsma
Seevastu “suured” tegijad on nende lahjaks arvamisest nördinud.
Lembit Nelke Viljandi HC'st :”Me pole mingid elukutselised, aga kui vahel Jürissoniga paja tulele paneme, siis rosinasuppi me igatahes ei vaarita. Saadud keedus on ei vähemat ega rohkemat kui üks aus mulgipuder, kõrnete ja võisilmaga keskel.”
Ain Pinnonen :”Eks ta raske ole. Kevadel veel vaatasime, et vähemalt seajalgu ja herneid on, et saab hernesuppigi. Aga sügiseks olid kuus hernest minema veerenud ja rahakott tühi. Siis otsustasime, et paneme Viimsiga leivad ühte kappi. Seal rikas rahvas, vahest saavad aita… Aga selle puljongijutuga ma kohe kindlasti päri pole, soovitaks Järvelal rohkem kohukesi süüa, vadakujooke tarbida ning shokolaadi mekkida. Olen kusagilt lugenud, et kes kõvasti shoksi sööb, see saab rahulduse ka ilma rumalaid jutte kirjutamata.”
Jüri Lepp :”Kehra ja puljong !? Aasta, mis ma ära olin võis ta kasvõi nõudepesuvesi olla, aga nüüd annab iga kell vähemalt korraliku päevaprae mõõdu välja. Kust sihuke isehakanud kulinaar üldse välja hüppas? Mul on siin kõik ise kasvatatud, mahe ja muhe… ma ei pea Mustingu kombel vene pelmeene ostma, et söönuks saada. Olen seda sada korda öelnud ja kavatsen niikaua korrata, kui kõik aru saavad. Ainuüksi enda naasmist võistkonna etteotsa võrdleksin kirsiga torditükil…”
Kalmer Musting:”Mina ekspertidega vaidlema ei hakka. Olen lihtne maapoiss, juba lapsepõlvest harjunud supiga läbi ajama, seepärast meeldib mulle Oti võrdlus väga. Kui supp, siis supp. Samas ei saa muidugi mainimata jätta, et kevadest on Serviti piirkondlike grillvõistluste võitja. Tookord grillisime mingit shokolaadist värki, hane või parti, enam täpselt ei mäletagi. Vaatan, kui seda lepasuitsu tossu siin väga palju tulema hakkab, siis ostan toorvorstikesi ja küpsetan ära.”
Ott Järvela :”Kullaheitluses paraku põnevus puudub. Avamängus alistas Serviti võõrsil Tapa 31:23 ja põhiline küsimus saabki tänavu olema, kas ja millal Serviti kodusel rindel mõne kohtumise kaotab. Eeldusel, et mõnes mängus põhimeestele puhkust ei anta ja/või väga ei eksperimenteerita, siis pigem ei kaota.”
