Kaks korda vähemalt tuleb meistrisarjas tänavu Tapa linnas käia. Juhtub Tapa võistkond aga poolfinaali (ehk põhiturniiri järel 4 parema hulka) pääsema, siis enamgi. Üldiselt on nii, et mida rohkem, seda uhkem, sest Tapa kandis juhtub alati midagi ning on põnev.
Näiteks lasti läinud nädalal üks pirakas elumaja õhku. Ikka selleks, et mingitel võõrtöölistel kaugetest Aafrika või Lähis-Ida maadest ei tekiks kiusatust sinna elama asuda. See on igati hea ettevaatusabinõu, sest muidu võib juhtuda, et peatselt on terve Tapa linn arusaamata nahavärviga jõngermanne täis.
Miskipärast pole Põlva hulk aega ühtegi oma majadest vastu taevast lasknud ja seeläbi on linnarahvas väärt meelelahutusest ilma jäetud. Kui volikogu arvab, et värviline saluut aastavahetusel puudujääki kuidagi korvab, eksib ta rängalt. Tapa üritusel viibis ka Afganistani ekspert, erus brigaadikindral Roosimägi, kes jäi nähtuga igati rahule. Mees arvas varem ja arvab praegugi, et Eesti poisid peavad pauku ikka kodumaal teha saama, mitte ei pea selleks taliibide manu sõitma.
Veel on Tapa teinud uuendusi kohapeal vägagi menukate käsipallivõistluste kultuurilise poole osas. “Mesikäpas valitseb alati kirjeldamatu lärm, rahvas lõugab, DJ tänitab veel omasoodu, võimendusel on punn põhjas ning vaheaegadel karglevad plikaohtu noored naised tundmatuid tantse,” on tapalased kriitilised. “Kuna on ikka kaera-jaani aasta ning käsipall niigi närviline mäng, siis otsustasime pakkuda publikule pauside ajal rahulikku silmailu. Arvata on, et see saab trendiks ning ka Põlva pool kasutatakse enam rahvatantsijate teenuseid,” arvatakse Tapal. Tõsi ta on, milleks kiskuda noori neidiseid õhtusel aal eemale koolitükkide tegemisest, kui Mesikäpast kiviviske kaugusel on paljude tantsumemmede ja muidu taidlejate pesa.
Rõõmsavärvilistes undrukutes Eideratas harjutamas ergutustantsu
SK Tapa – Põlva Serviti 23:31 (12:15)
Põlva Serviti: Andrey Ternovy 7, Henri Sillaste 6, Olari Paumets 3, Kristjan Muuga 3, Roman Ayzatullov 3, Janis Selge 2, Veiko Tigason 2, Tauri Volt 2, Margo Piksööt 1, Hardi Kuimets 1, Raido Peedomaa 1.
Oodatud võit muidugi tuli, ent midagi head Serviti mängus polnud. Mario Karuse menisk on elu meeskonnas täiesti pea peale pööranud. Eks vähe aega ole saatuslikust päevast, mil maailm enam endine pole, ka möödas. Sellega uut puzzlet naljalt kokku ei pane. Treenerid, füsioterapeut ja pingimehed vaatasid nukrate ja nõutute nägudega, kuidas kiirrünnak üldse ei jooksnud. Kaitse 5-1 hoidis oma värava küll meeldivalt tabamustevaese (23), ent oodatud rünnakuarendusi siit ei järgnenud. Ilmselt proovitakse veel 6-0 ja muid salavigureid, sest hooaja tähtsaimate matshideni on aega napilt. Keegi millegi erakordsega ei hiilanud, vahest pikima pai saab juhendajailt Henri Sillaste. Tema oli platsilt visatud väravate poolest resultatiivseim (6 tabamust).
Tapa seevastu tegi hea mängu. Treener Koppelmanni meele tegi mõnusaks asjaolu, et Serviti oli ometi ühel harval korral nendega püsti hädas. Mehed pingutanud mis kole ja tegid ühtlaselt skoori. Hoiame ka siit Põlva poolt neile pöialt, et nii jääkski ning tapakad Põhja-Eesti mammutvõistkondadele Kehrale ja Viimsi Piimashokolaadile korralikult säru teeksid.
