“Põlva on suurepärane paik, muidu me ju ei tuleks siia ikka ja jälle,” põristab käsipallilegend Dimitri Torgovanov kui järjekordne St. Peterburg HC treeninglaager Kagu-Eestis otsakorrale hakkab jõudma. Mis ta ei ole siis – tahad saalis rassida, palun väga. Soovid jõusaalis kangi kangutada – kah käe ja jala juures. Mets koos männilõhna ja jooksuradadega on põhimõtteliselt uksest väljaastumise kaugusel. Staadionid ja saunad – luksus kuubis. Edu keskusest saavad kogukad käsipallurid soovi korral ka krõpsu ja dipikastet soetada. Kõiki mõnusid ei mõista ära kirjeldadagi.
Kõige krooniks on käsipall Põlvas suure au sees ja käsipallurid kui kahejalgsed jumalad. Dimitri Torgovanov kallistab kolleeg Kalmer Mustingut pea igal võimalikul juhul ja kiidab, et too on üks ütlemata hea ja kaval treener. Seepärast peabki ta Põlvas olles poolihääli kõnelema, sest muidu Kalmer kuuleb kõik tema plaanid ära ja võib järgi tegema hakata. Tegelikult seda hirmu pole. Torgovanov on küll olümpiavõitja ja maailmameister ja mis kõik veel, ent treeneriametis on Mustingul kogemust kapaga enam. Õigupoolest polegi Torgovanovil seda rohkem kui aasta jagu. Kui Peterburgi klubi asjamehed Hamburgi vahet voorima hakkasid ja lunima, et tulgu mees ära koju ja hakaku Neevalinnas peatreeneriks, polnud too ametit mitte nuusutanudki. Ometi jäi ta nõusse ning võib-olla lõpetas mängijakarjääri isegi natuke enneaegselt, sest leping HSV Hamburgiga kehtinuks veel praegugi. Ütleb, et ei kartnud ega põdenud üldse, sai väljakul hakkama, küll saab ka väljaku kõrval.
Sünniaeg: 05. jaanuar 1972
Pikkus/kaal : 199/106
Positsioon: joonemängija; praegu küljejoone taga
Klubid Saksamaal : SG Kronau-Östringen, SG Wallau-Massenheim, SG Solingen, Tusem Essen ja HSV Hamburg
Tiitlid: Venamaa koondisega olümpiavõitja (2000), olümpiapronks (2004), maailmameistri- ja Euroopa meistri tiitleid kamaluga; Tusem Esseniga 2005 aastal Cupwinners Cup võitja.
Perekonnaseis : abielus
Tollesama Tusem Esseni ridades avanes Torgovanovil suurepärane võimalus mängida Põlva Servitiga. Sama sarja 2003/2004 hooajal läks Serviti 1/16-finaalis kokku Esseniga. Mõlemad mängud peeti Saksamaal ja kui esimese kaotas Serviti suurelt (17:32), siis teise (22:23). “No saate aru,” kõmistab meistersportlane, “me ju mängime kaks mängu. Kuna esimese võitsime nagu kord ja kohus, ei viitsinud me teises eriti pingutada.” Ja eks ta jutt tundub usutav küll. Serviti praeguses koosseisus on tollasest Tarmo Voldi käe all mänginust alles jäänud veel vaid Hardi Kuimets.
“Püha taevas”, on kohtunik vene karu Torgovanovi jõulisest mängust kohkunud (arhiivi pilt)
Torgovanov pääses Saksamaale veel enne, kui täitus 25. eluaasta. Kord on selline, et enne väljamaale ei saa. Talle kui tublile tiitilivõitjale tehti siiski erand. Kaalumisel olid nii Saksamaa kui ka Hispaania. Ent kuna just siis võeti Saksas vastu otsus, et klubid tohivad kaasata rohkelt välismängijaid ja samas startis ka praegune maailma tugevaim liiga – Bundesliga, polnudki tarvis pikemalt mõtelda. Kolmteist aastat läksid nagu siuvipsti, viies erinevas klubis. Kogu selle aja vooris Torgovanovi pere (naine ja poeg) Peterburgi ja Saksamaa vahet. Nüüd on naisel endal küll reisimist vähem, ent lootus meest kodus õhtust kapsasuppi vitsutamas näha, mitu korda suurem. Kuigi ega sellegagi väga kiidelda saa, sest kohe-kohe stardib Venemaa Superliiga, mis tähendab kõvasti võistlusreise üüratul maalahmakal. Lisaks veel Meistrite Liiga. Aga pidevalt kodus külitav kahemeetrine kolakas käiks ka kindlasti pikapeale närvidele. Preaguseks 16-aastane poeg on mänginud küll käsipalli, korvpalli ja hokit, kuid praegu ei midagi. Sundima ka ei hakka, on papa ainuõige lahenduse juba leidnud.
Torgovanovil õnnestus mingi imenipiga tõsta Peterburg ühe aastaga eikusagilt Superliiga finaali. Tsehhovi Medvedile küll vastu ei saadud, ent eesmärk on silme ees ja selle nimel tehakse kõvasti tööd (Põlvas laagris olles kestsid treeningud 6 tundi päevas). “Ega's me kodus nii hullu pane. Sõltub olukorrast, vahel teeme ühe, teinekord kaks trenni päevas. Mõnikord ei tee üldse, sest mõistust peab ka jaguma ning mehi ei saa ära tappa. Sõidud-lennud mängudele on isegi Venemaal pikad ja kurnavad, mis siis veel Euroopast rääkida. Korra peame ju ära käima ka Hispaanias, sealse Ciudad Realiga mängimas. Väike maailma koondis on too,” on peatreener tulevasest alagrupivastasest ette vaimustatud.
Põlva Serviti on Torgovanovi sõnul aastaga kõvasti kasvanud ja tugevamaks muutunud. Siis nüpeldadati maarjamaalasi sedavõrd kõvasti, et isegi võitjad ei soovinud nii koledat mängu meenutada. Tänavused kohtumised on lõppenud aga Peterburgi 2, 2 ja 4-punktiliste võitudega. Üsna võrdväärne…
“Suvel tegime esimese laagri Mogiljovis, see on Valgevenes. Kah muidu tore paik, aga kui järgmisel suvel vähegi õnnestub, korraldaks mõlemad ikka Põlvas. Ja talvel loodame samuti siia tulla. Vast on maa valge, siis kutsun Mustingu ja Suvi lumesõjalahingusse, arvan, et teen üksipäini mõlemile tuupi,” on Põlva sõber optimistlik.
