Nii mõnigi Serviti meestest on vahva tantsulõvi ja käib noorele mehele kohaselt aeg-ajalt ööklubis jalga keerutamas. Sel aastal on aga nõuks võetud osaleda ka Rakveres toimuval teisel meeste tantsupeol ning peaproovi sai neljapäeva õhtul lausa suurema hulga publiku ees teha. Tundub, et sammud on selged ning Meelis Heli on jäädvustanud hetke etteastest, mis meenutab segu kaera-jaanist, puntratantsust ja kes-aias liikumisest. Eks aimata võis, et Kiilis tantsuks läheb ja seetõttu oli tõsiusklikke poolehoidjaid Põlvast kõvasti kohale sõitnud. Eriti meeldivad sellised vigurid õrnemale soole.
Eks tegelikkuses oli rõõmutants Eesti meistritiitli võitmise puhul. Peale aastast vaheaega tõi Serviti väärt trofee taas käsipallipealinna Põlvasse. Kui hooaja algul arvati, et eks see lihtsaks jalutuskäiguks kujuneb, siis talve jooksul nii Kehra kui Chocolate Boys kosusid ning finaalis osutasid vastased juba korralikku vastupanu.
Seeria võit tuli küll 3:1, aga pinget jagus küllaga. Kasvõi viimaseks jäänud mängus, kus mõlemad võistkonnad näitasid esimesel poolajal mõtestatud ja ilusat käsipalli, ent mille teine vaatus kujunes taas närviliseks ja praagiküllaseks loteriiks. Päris lõpus, Põlva minimaalses eduseisus Ravo Voosalule ekslikult vilistatud viga on nimetatud küll uskumatuks ja saja aasta jooksul seninägematuks apsakaks, mis otsustas kui mitte maailma, siis vähemalt mängu saatuse. Kalmer Musting jäi seika kommenteerides siiski filosoofiliseks, tõdedes, et oli kohtuniku eksimus küll, aga väita, et see saatuse otsustas, pole õige, sest kes teab, mismoodi mäng sealt edasi oleks kulgenud. Eks ta vastaste võimalust väheke kahandas ikka, aga samas on ka ammu teada, et Serviti mängib paremini pigem vähemuses, kui ülekaalus. Ja õnnel on kalduvus tugevamaid soosida.
Mario Karuse miimika juuresoleval pildil võtab võitlusliku ja jõulise finaalseeria kenasti kokku. Just selline see mäng oli ja just taoline ta olema peabki. Kes jõuvõtteid ja füüsilist kontakti pelgab, mängigu malet või madistagu pokkerilauas.
Iga hooaja lõpus on kena komme nimetada ka kogu liiga parimad ning sedakorda pääses sümboolsesse koondisse Servitist kolm – Mario Karuse, Eston Varusk ja Raido Peedomaa.
Meistriliiga treenerite ja kohtunike poolt tunnustati veel:
parimad kohtunikud – Martin Lillepea, Marion Kull
parim kodumängude korraldus- Põlva Käsipalliklubi
resultatiivseim mängija – Marko Koks Viljandi HC 203 väravat
play-offi kasulikum mängija – Andriy Ternovy Põlva Serviti
parim mängija – Janar Mägi HC Kehra
parim väravavaht- Eston Varusk Põlva Serviti
Kui nii mõnelgi maal võib peale võidukat mängu meeskond juba riietusruumis sponsorite või juhtkonna poolt kohale toodud õllekasti sisu revideerima asuda, siis Eestis traditisoon nii levinud pole. “Koduteel tegime Adaveres peatuse, võtsime praed ja õlled ning veidi ikka tähistasime,” ei varja peatreener Musting tõsiasja, et pole see kesvamärg ka Maarjamaa sportlasele võõras midagi.
ERR'i telemehele Kristjan Kalkunile intervjuud andes, mõtles härra gurmaan aga juba Türil toimuva grillvõistluse finaali peale. Kui Põlvamaa võistlusel küpsetas Serviti kana shokolaadikastmes, siis miks mitte grillida Türil kalkunit. Liiatigi oleks see samuti sümboolne, sest hooaja jooksul pöörab riigitelevisioon käsipallile neetult vähe tähelepanu. Tõsi, enamikul finaalmängudel olid nad juba kohal. Mis kastet kalkunile peale valada, vaat seda tuleb veel mõtelda…
