Kes tahtis, sai reede õhtul läbi interneti-TV kaeda Mait Patraili oma Kadetten Schaffhauseni eest mängimas. Klubi kõige pikem ja peaaegu kõige noorem oli vahepeal lasknud kena habeme kasvada. Kommentaatorile paistis selline poolmetsik välimus sümpatiseerivat ja Maidi nimi lipsas üsna tihedasti jutu sisse. Oli muidugi ka muud põhjust, sest nii Patrail kui ülejäänud sats tegid teisel poolajal muljetavaldava esituse.
Vastaseks eelmise aasta meister, pealinna Zürichi Amicitia. Korra oli Kadetten liiga suurimat konkurenti tänavu juba võitnud (27:25), nüüd kodusaalis taheti lisa. Saadigi priske ja uhkelt ümmargune võit 40:25.
Kuni 40. minutini kulges mäng tasakaalus, kusjuures esimesel poolajal esines Kadetten koguni tagaajaja rollis. Väheke ebakindlust ja Zürichi kõva tempo tegid oma töö. Ent see marutamine sai külalistele saatuslikuks. Teisel poolajal tänu vv. Remo Quadrelli hiilgavale tõrjetööle ja schaffhausenlaste kombinatsioonirikkale mängule hakkas Kadetten tasapisi eest libisema ning kui vastastel ramm nii umbes 50. minutil sootuks otsa sai, kasvatati edu kiirelt mäekõrguseks.
Tänu ülekandele sai üksjagu aimu, kuidas Patraili ja tiimi poolt asju aetakse. Mitmekülgselt igatahes, sest väravaid koguneb kõikjalt ja igale maitsele. Manuel Liniger ja Jan Filip on suurepärased ääred, kelle jaoks pole ükski nurk tabamiseks liiga terav. Vahekorrad paistavad kenasti balansis olevat. Vast konkreetses kohtumises kõige vähem resultaati tehti joonemängijate poolt, aga see polegi ju eesmärgiks omaette.
Meie mees rassis tõesti raevukalt kaitses, aga hiilgas ka rünnakul eht maitpatraillike läbiminekute ja pealevisetega nii vasakult kui paremalt tiivalt. Ja ikka kaitsesse joostes habe ja rusikas võidukalt püsti… Kommentaatorihärra arvas, et Patrail ja meeskonna kapten David Graubner on hästi kokkusobiv ja tublisti töötav kombinatsioon. Võib-olla tõesti.
Kaamera trügis meeskonna minutilisel nõupidamisel tähtsalt külakuhja keskele. Peatreener Petr Hrachovec näitas end kord põrgulise häälel möirgava lõukoerana, siis jälle rahuliku jutuvestjana. Kui mehed enam platsile minna ei tahtnud, kamandas takka : “Hopp- hopp- hopp…”
Mait ja Manuel Liniger kuulavad suud ammuli, mis peatreener Petr Hrachovecil öelda on (vanem pilt)
Schaffhauseni publik on tõesti, nagu Mait on isegi korduvalt öelnud, tohedatest vanainimestest koosnev tuhandepealine ja küllaltki vaoshoitud inimkogum, kes plaksutavad kombekalt ja kui lemmikud hästi on mänginud, siis tõusevad viimaseks minutiks püsti ja tänavad toreda õhtupooliku eest. Sihukest pasundamist ja sireenitamist nagu Mesikäpas Serviti mängu ajal, õnneks pole ning kodanlased ei pea oma kõrvade tervise pärast muretsema.
Kadetten Handball – Zürichi Amicitia 40:25 (15:15)
Kadetten on võitnud kõik senipeetud meistrivõistluste mängud
