Minski Dinamo käsipallivõistkond saavutas oma esimesel hooajal peaaegu maksimumi – võideti nii Balti liiga kui Valgevene meistritiitel. Tänavu taheti veelgi enamat. Kõigepealt rihiti kohta Meistrite liigas. Septembri alul Makedoonias, Skopjes peetud eelturniiril võideti küll Türgi meister Istanbuli Beskitas 32:25 ja Montenegro meister Podgorica Buducnost 35:27 (kogu mängu kaitses Dinamo väravat Igor Rapovets). Kaotati aga Serviti vanale tuttavale – Skopje Vardar Pro'le 24:34 ning sellega koos minetati ka tippliiga lootused. Kui nüüd vaadata, mismoodi Skopjel läinud on, siis ei midagi roosilist – vaid üks hädine kodune viik Zürichi Amicitiaga ja hunnik kaotusi.
Minski Dinamo paraadvormis, parempoolne “punanahk” on kapten Igor Rapovets
Edasi püstitati järgmine eesmärk – EHF karikas tuleb Minskisse tuua.
Suured soovid, kui arvestada, et tegu on alles esimese euroliiga hooajaga. Tehti tõsised vahetused isikkooseisus. Appi toodi mehi mujalt. Astrahani Kaspija Zarjast joonemängija Anton Rubizov, ZTR Zhaporozjest Sergei Onufrienko, horvaat Mario Maretic ja koguni Austrias ja Saksamaal pallinud lätlasest Dobele poiss Martins Libergs (pikkust 2.01). Meeskonna kapteniks määrati isake Rapovets kui kõige vanem ja auväärsem.
Meeskonna fännid pole vahetustega küll väga rahul, eriti nurisetaksegi lätlase ja horvaadi üle. Kuid Mareticist võib täitsa asja saada. Ta on alles 24 aastane ja kiidab, kuidas Valgevenes käsipalli eeskätt peaga mängitakse. Horvaatias ja Itaalias, kus ta varasemad hooajad mööda saatis, valitsevat väljakul ainult kindlad joonised ja juhmus. Ja raha saavat Horvaatias ka vaid paari võistkonna mängumehed. Veel tunnustab Maretic Igor Rapovetsi kui meeskonna hinge ja ütleb, et kui too trennis või nõupidamisel midagi räägib, kuulavad kõik hinge kinni pidades. Muuseas on Maretici mänedzeriks Zagrebi staari Ivano Balici isa..
Võistkonna “hing” Igor Rapovets
EHF Cup teises ringis, kuhu valikturniirilt väljalangejad maandusid, tuli vastaseks Türgi klubi Maliye Milli Piyango. Rapovets manitses, et kergelt võtta ei tohi, aga küllap kahe mängu kokkuvõttes edasi saadakse. Saadigi, kusjuures mõlemad mängud peeti Minskis ja esimeses saadi hullumeelselt suur võit 53:19. Keegi ei mäletanud, et isegi Valgevene meistrivõistlustel ühes mängus niipalju väravaid visatud oleks.
Edasi läks raskemaks – kolmanda ringi vastaseks loositi prantslaste Dunkerque Grand Littorel. Põlvehädasid hakkas kurtma põhiväravavaht ukrainlane Andriy Shipenko. Nii said mõlemas prantslastega kohtumises puurisuule Igor Rapovets ja endine Arkatroni kollkipper Sergei Furs. Esimene mäng Minskis kulges Dinamo kerges ülekaalus. Ainult teisel poolajal ei saanud valgevenelased tervelt seitse minutit ühtki punkti juurde. Vaid Rapovetsi imetõrjed hoidsid ära halvima. Lõpuks 5-punktiline võit ja juhtkond kuulutas aegsasti enne Prantsusmaale sõitu, et Dinamo edulootused on 60-40 vastu. Paraku nii ei läinud ja 30:39 kaotus tähendas seda, et kõrgelennulised plaanid finaali jõuda jooksid liiva.
Hetk Minski Dinamo-Dunkerque mängust. Väravas tuttav nägu.
Põlvasse tullakse ilmselt parimas koosseisus
Seega esialgsed plaanid muist tugevaid mängumehi Riia-Põlva tuuri ajaks koju puhkama jätta muutusid ning pühapäeval 29. novembril näeb tõenäoliselt tippvõistkonda praeguses parimas rivistuses. Ohtlikuimad ongi eelpool mainitud Onufrienko, aga ka Boriss Puhovski, Dimitri Nikulenko ja äär Vitali Kazhanevski. Usutavasti näeme väravasuul ka Rapoveti, sest tolle Shipenko põlv paranenud pole ja ees ootavat operatsioon.
Balti liiga kohtumine Põlva Serviti – HC Dinamo Minsk 29.11 kell 18:30
Enne peab Dinamo kaks kohtumist Riias LSPA'ga reedel ja laupäeval.
Mõlemad senipeetud mängud on Serviti Balti liigas võitnud (LSPA'd 35:24 ja Cocksi 31:28)