HC Kehra/Aruküla ühendvõistkond üllatas meistrisarja reakohtumises suursoosik Põlvat tema enda koduväljakul.
Üllatus nr. 1 Sooviga enam väravaid visata, tugevdas Kehra oma ridu hoopis teise samas liigas mängiva klubi väravakütiga. Ja mitte mõne tavamängija, vaid kogu liiga suveräänse edetabelijuhi Slastinovski endaga. Loodame, et trend levib ka mujale. Ehk koguni kaugesse Hispaaniasse. Kui näiteks Realil on tarvis minna mängima põlvalase Marius Lepa satsi Labaro Toledoga, võtab ta igaks juhuks ligi ka paar Barcelona mängijat. 🙂 Igatahes laamendas Marko teisel poolajal mehemoodi ja oli külaliste resultatiivseim (tõsi, Eensalu arvele kogunes tabamusi enam, aga 9/10 neist vabavisetest). Näis, kuidas Kehra võidu jagab – kas annab 1 punkti Arukülale ja teise endale, või kirjutab kõik oma arvele. Liiatigi ei piirdunud asi ainult Slastinovskiga; ka kaitseäss Kristjan Lind oli laenu peal. Kui peale samal ajal Viljandis toimunud mängu lõppu mulkide liider Marko Koks kuulis, mismoodi kehralased Põlvas käisid, öelnud mees, et mida kuradit – järgmine kord kui paberivabriku omadele külla sõidame, laename Servitist kindlasti Butenko ja kellegi veel. 🙂
Üllatus nr. 2 Kehra laekub tänavustele mängudele aina uute treeneritega. Sedapuhku tegi meestevõistkonna debüüdi muidu tubli kaitsemängijana tuntud Priit Pajus. Ja mis seal salata – algaja tüürimees juhtiski oma võistkonna kindlale võidule. Tegi julgeid vangerdusi isikkoosseisus ning mängis Serviti juhendajate brigaadi lõdvalt üle. Arvata, et Pajusel on ka väikestviisi hüpnootilised võimed. Kui kogu ilmale oli teise poolaja 15. minutist näha, et Serviti kaotab üha enam mängujärje, ei võtnud Musting isegi minutilist enne kui rong juba lootusetult kaugele oli logistanud. Ta lihtsalt ei saanud võtta, sest Pajus oli loitsu peale pannud. Võlurijuttudest tuntakse seda tardumisloitsu nime all.
Enne mängu peatreenerina välja reklaamitud Lillsoo üritas ka kohati tarka panna, aga jäi kõvasti Pajuse varju. Mõnus tundub seegi, et kaugelt vaadates on uus treener kangesti vana hea Lepa Jüri moodi !!
Igatahes on Kehra pannud viimaste mängudega mõtlema, et kas ongi mõtet statsionaarset treenerit pidada. Kes parasjagu mängida ei viitsi või ei saa, see jätab dressipüksid jalga ja hakkab kamandama. Toimib küll ja mitte halvasti 🙂
Serviti kahjuks määrati 9 (!!!) 7-meetri karistusviset, mille Olev Eensalu ilma igasuguse jututa ka eesmärgile toimetas. Paar õnnestunud tõrjet oleks ehk asja päästnud, aga kuna nii ei juhtunud, siis kogus Kehra aina kindlust. Serviti kollkiprite vaimu aga asus närima lootusetuse tunne ja teisel poolajal lipsasidki enamus vastaste pealeviskeid väravavõrku. Kehra oli kaitses sama hea kui Serviti, võib-olla kohati paremgi. Ning kõik see lisab lootust, et tuleb ikkagi põnev hooaeg ka siin Maarjamaal. Nüüd pole meistrivõistlustel enam keegi kaotuseta ja turniiritabel tükk maad võrdsem.
Ka karikavõistlused on juba mõnda aega esimeste ringide mängudega mööda emakest Eestimaad pöörelnud. Peatselt sekkuvad eelmise hooaja 4 parimat tiimi. Detsembri alguses peab karikavõitja selgunud olema ja praegu ei oska küll enam ei ennustada ega prognoosida, kes siis hooaja esimese trofee võtab.
14.10.09 Põlva Serviti – HC Kehra 30-33 (16-15)
Põlva Serviti: Mario Karuse 7, Makim Butenko 7, Margo Piksööt 6,
Olari Paumets 4, Tauri Volt 3, Raido Peedomaa 2, Priit Jõks 1.
HC Kehra: Olev Eensalu 10, Marko Slastinovski 7, Eduard Makejev 4,
Janar Mägi 5, Indrek Lillsoo 3, Roman Glinkin 2, Rando-Juku Sirkas 1,
Indrek Normak 1.
