Põlva Serviti käsipallivõistkond võttis reede hommikul suuna vennaliku Valgevene poole, et mängida selle aastanumbri viimased mängud. Ent need saavad rasked olema, sest vastasteks ilmselged liiga favoriidid – HC Meshkov Brest, Minski ASK ja Minski Dinamo. Samas ütles võistkonna kõneisik Kalmer Musting, et niisama lõbureisile ka ei minda. Kui ikka punkte lisaks ei tule, saavad süüdlased karistatud ning jäetakse jõuludeks Valgevenne Lukashenka meelevalda hapukurgi ja odava vodka peale virelema.
Serviti Citröeni nimelises ringsõidubussis võttis koha sisse ka Ukraina koondislane Sergei Ljubtsenko, kes seni palli patsutanud maa meistri ZTR Zaporozhje võistkonnas. Ent kuna elu Ukrainas pole ikkagi see, mis meil, otsustas mees viie edukaima riigi hulka kuuluvasse Eestisse pageda. Koputas Mustingu uksele sooviga Servitisse pääseda.
Ukrainlasele Põlvas meeldib…tahaks siia jäädagi. Kas aga jäetakse, sõltub paljuski Valgevene turnee mängudest
24-aastast ja 2.02 pikka meistersportlast ei hirmuta isegi fakt, et võrreldes Tallinnast poole suurema Zaporozhjega on Põlva nagu nohubatsill elevandi kõrval. Ta olla juba aegsasti netis kodutööd teinud ning teadis isegi seda, palju Põlva vallas elanikke, et vallavanem on suusasõltlane ja linnapea kah üks vahva spordivunts. Selline paik on ju sportlase paradiis.
Tegelikult oli lugu selline, et Serviti read hõrenesid hooaja esimese poole vigastuste tõttu suuresti ning nüüdki oleks sõidetud Balti liiga mängudele vaid 9 väljakumängijaga. Seepärast pöördus Musting oma Ukraina sõprade, tuttavate treenerite poole abipalvega leida talle üks tubli mängumees, sest muidu ähvardab mütoloogiline käsipallisõdalane Jüri oma ratsameeste salgaga Servitilt kulla röövida. Zaporozhjes, ZTR-klubi tammise laua taga istuv Direktor ütles armulikult: “Olgu, sõbrad eestlased, olete meile ikka armsad olnud. Võtke ja proovige seda pikka vibalikku ning kui sobib ja hästi maksate, võite ta viieks kuuks ehk laenuks saadagi.” Nii istuski Mesikäpa jõulukuusestki pikem Poltaavas sündinud Ljubtsenko Kiiev-Võru autobussi ja vuras testimisele.
“Mees on võimsa hüppe ja hea viskega, mis nihukest viga pidada”, kiidab Musting. “Nina, tõsi küll, on väheke viltu, aga millisel käsipalluril ta siis sirge oleks. Omal ajal kui ise mängitud sai, oli nospel pidevalt lömmis nagu pannkook,” teab Serviti ninamees muhedat juttu pajatada.
Sergei Ljubtsenko on Mesikäpa jõulupuustki pikem
Sergeil on võimalus end kolmes kõvas mängus tõestada. Eks ta natuke ebalev ole, sest ZTR Zaporozhjes ei saa ta niipalju mänguaega kui tahaks, võistkonnas on ju üle 2-meetriseid “kappe” ja “kummuteid” rohkem kui mitu. “Mängib sellises slaavi stiilis, võtab kaugelt hoogu ja ei viitsi tihtilugu väravale lähemale kui 11 meetrit trügidagi. Aga küll me ta'st mängumehe koolitame, kui kaubast asja saab. Too direktor seal Ukraina klubis omab ainuisikulist otsustusõigust. Kui Zaporozhje nõudmised liiga metsikuks ei lähe, siis ilmselt lööme käed”, jutustab Musting.
Asjalood teise testitud mehe, Raimons Trifanovsiga on aga sellised, et ükspäev tahab mees tulla, järgmine päev jälle on ümber mõelnud. “Otsi naist”, ütleksid selle kohta prantslased. Ja nii ongi, sest 22-aastasel Trifanovsil on Riias pruut, kes ka hellust ja hoolt nõuab ning tule nüüd sellise juures Põlvasse ära. Mine tea, mis nii veel juhtub !!!
Igatahes ühte kahest, aga võib-olla ka mõlemit tahab Serviti saada. Silmapiiril oli veel kaks koletut serblast, aga nende testimine jääb ära. Eestis kehtiva seaduse järgi on üleminekud võimalikud 31. detsembrini. See aga tähendab, et aeg saab enne otsa ja lihtsalt ei jõua.
