Makedoonia (7562)

Ei saagi aru, miks hiljuti Õhtulehe poolt korraldatud pallimängupealinnade võistluses oli käsipalli esindama valitud Kehra, kes mõistagi suure kolinaga jõukatsumise esimeses voorus põrus. Pole ju isegi Gunnar Pressile teadmata fakt, et tunnustatuim publik koguneb käsipalli kaema siiski Mesikäppa. Ent olgu sellega kuis on. Põlva publik sai tänutäheks õiguse olla tunnistajaks seni läbi aegade parimale koondisemängule, kui kodusaalis võõrustati Makedooniat.
Makedoonia on Eestist rahvaarvult kröömike suurem (2 miljonit), Makedoonias on pealtnäha suur osa asju veelgi halvemini kui Eestis, aga käsipalli seal armastatakse. Ja seetõttu on Skopjesse kerkinud maailmatu, taevasse kõrguvate tribüünidega spordihall, kus kahe rahvusmeeskonna esimest kohtumist vaatas koguni neli tuhat mägede poega ja tütart.
Kiril Lazarov on sealmaal aga tähtis isik. Tema ümber pöörleb pea kõik. Ikkagi üks paremini töötavaid viskemasinaid universumis. Ja usutavasti pidasid käsipallihuvilised võrdselt meie meestega silmas ka tolle tegelase toimetamisi. Ühe korra lasti superstaarile küll ka vilet ja tehti “buuuuuuu……”, sest peale meie mehe embust manas Kiril näole virila ilme ja näitas kohtunikele, et tema ribidega pole kõik kaugeltki mitte korras. Aga muidu oli Lazarov oma meeskonnas nii mootor kui hing – tema viskas pea pooled väravad, olles samas ka suurim innustaja.

Võimas Kiril Lazarov ootab hooajalt koduklubi Zagreb Croatia
edenemist Meistrite Liigas vähemalt veerandfinaali

Musting-Pinnonen on teinud koondises mõndagi teisiti kui eelmised peatreenerid ning see on ka edu toonud. Ei punnita iga hinna eest punti saada “maailmas käinud ja maailma näinud pallureid”. Kordagi ei tekkinud isegi ajakirjanduses küsimust, kas näiteks Kaupo Palmariga on kõik korras ja kas ta ikka saab tulla. On innukate noorte meeste punt, Ilmselt ka motiveeritud, sest siht on silme ees – nii mõnedki eakaaslased mängivad juba väga heades klubides. On, mille poole püüelda. Musting oli mängujärgselt ka ise kõige enam rahul sellega, et meeskond nii hästi koos toimis. Eks väikest kogenematust näitas tõik, et nii mitmelgi korral oli kas siis Kaupo Liiva või keegi teine-kolmas end ette vabaks jooksnud või lihtsalt heal positsioonil söötu ootamas,aga seda ei tulnud. Ju siis ei suudetud kõike platsil toimuvat veel pilguga haarata. Riho-Bruno Bramanis toonitas mängujärgselt puudujääke individuaalses meisterlikkuses. Usutavasti tuleb kõnealune omadus aastatega.

Super-Kiril vaatab suu ammuli, kuis Siivo Sokk hüppab. Täiesti nime vääriliselt (Õhtulehe pilt)

Eeskätt saavad kiita Põlva oma poisid Patrail-Lepp-Sokk ja kaitses Karuse ning mõistagi Marius Aleksejev, Janar Mägi ning Risto Lepp. Viimane näitas end kiire mängujuhi ja tõhusalt toimiva ergutaja ning meeskonna võitlusvalmiduse üleskruttijana. Üleüldse oli hea näha, et võistkond mõistis edukate lahenduste peale ka mehemoodi rõõmustada. Tabamuse järel ei joostud tölla-tölla saba sorus kaitsesse, vaid ikka rusikad taeva poole ja võidurõõmsalt möirates. Ka publik oli püsti hull – isegi endast väga lugupidavad prouad kargasid kahe jalaga lakke ja hullasid pingivahedes nagu oleks puhkeõhtule sattunud. “Eesti…Eesti”, skandeerimine ei lakanud pea hetkekski.

Risto Lepp ja Kiril Lazarov esimeses kohtumises Skopjes (Reutersi pilt)
Lazarov :”Särk siia, jõnglane…. või siin sinises maikas eputama !!!”
Lepp :”Kohe saad palliga vastu pead, kui järele ei jäta !!!”

Oli väärikas rahvapidu. Kahjuks ei saanud makedoonlased afterparty sildi all kohalikku ööklubisse näitsikuid rõõmustama minna. Buss lennukile startis juba aegsasti peale südaööd. Ja kas nad niiväga peomeeleolus olidki. Igatahes tuli makedoonlaste delegatsiooni komandör peale mängu Kalmer Mustingut õnnitlema ja tubli mängu eest kiitma. Musting vana polüglotina ühmanud vastu, et congratulationsid teile ka. Selle peale aga kostnud mägilane, et mis õnnesoovid, võitma tulime siia ja me oleme üsna pettunud, et saame vaid ühe punkti kaasavõtmiseks sisse pakkida. Ja tõsine kahju on, et kevadised kodumängud Islandi ja Belgiaga toimuvad suure tõenäosusega Põhja-Eestis. Seal ikka nii keevalist publikut pole. Põhjamaade värk noh….

Loe, mida kirjutavad mängust:
Postimees
Päevaleht
Õhtuleht