Laupäev, 15. november jääb Eesti käsipalli ajalukku. Üheaegselt viibisid Maarjamaal Seni Kõige Tugevam Põhja-Eestis käinud võistkond Magdeburg ja samuti päris kõva Prantsusmaa mitmekordne meister. Ja justkui kokkulepitult mängisid kaks Eesti parimat vastastega kaunis samasuguse stsenaariumi järgi kulgenud mängud.
Prantslased olid juba tulles ettevaatlikud. Vaadanud küll kodus internetist järele, et pagana noor võistkond see Serviti. Näinud samast, et ega neil viimasel viiel aastal pole eurosarjade veerandfinaalidesse asja olnud (justkui varem oleks !!!), kuid vastastesse suhtuti tõsiselt ja mingit jobutamist polnud ka mängu esimestest minutitest märgata. Igatahes ei alahinnatud, erinevalt Saksa klubist, kelle juht – kuradit meenutav Maailma Kõigi Aegade Parim Käsipallur ülbitses veel peale mängugi. Nad olid arvanud, et vastu tuleb mingi jäähokivõistkond või midagi sarnast ning alles esimese poolaja järel nägid, et siin osatakse ka käsipalli mängida. Seejärel praalis põrguline, et eks pidime kah väheke pingutama. Valetas, sunnik, sest HC Kehra tegi ilusat mängu ja magdeburksidel oli magusa saia asemel vesi ahjus…
Siin see shokolaadipoiss on – US Ivry nr. 7 Teddy Poulin (25 a.)
Soojenduse ajal käis pärastine pahandusetegija – 197 cm pikk pigimust prantslane Teddy Poulin mitu puhku keskjoone juures uudistamas, mis imeloomad need Põlva mängijad ka on. Tunduvad sihukesed kleenukesed ja pisikesed. Et siin peab mingi nipp ilmselt olema – jõngermannid ei saa ju ometi meie pikkade, jõuliste ja kogenud staaride vastu. Ilmselt oodati, et viimasel hetkel laekub riietusruumist paar metsikut kappi väljakule.
Prantslaste koduleht kirjutab mängujärgses raportis, milline noortepärane ja meeletu ekskursioon see Pariis-Põlva sõit oli; hull retk Baltikumi sügavaimatesse soppidesse. Mitu korda olla hirm peale tulnud. Eks neil olnud moraalne surutis ka – Prantsusmaa liigas kolm järjestikust kaotust kukil. See mäng oli tarvis ära võtta.
Ent kuidas, sest Serviti ei ilmutanud esimese poolaja algusest saati vähimatki aukartust, vaid asus ise asju dikteerima. Kusjuures Eiffeli torni kõrguste vastaste vahelt murdsid keskjoonele just meie ääremängijad Siivo Sokk ja Henri Sillaste. Esimese poolaja ainuke kaotusseisu hetk tekkis umbes 10. minutil, mil Tauri Volt sai 2 min. järelemõtlemisaega ning US Ivry karistas Servitit kärmelt paari väravaga. Ent ideaalse esimese poolaja mänginud põlvakad võtsid kohe järele ning Paumetsa, Butenko, Karuse ja Käo visetest juhiti ikka kas ühe või kahe väravaga. Vaheldumisi viigiseisudele, sest seesama Poulin ja mõlemad ääremängijad polnud vastuväravatega kitsid.
Ananassisoenguga pärismaalast näis võimatu olevat peatada – küll mässasid temaga Mario Karuse, küll Rasmus Käo, aga kiire ja võimas mängumees oli meisterlikkust nii otsast lõpuni täis, et võttis ikka oma. Kui möödnud hooajal US Ivry Meistrite Liigas THW Kieli võistkonnaga mängis, hingas nonde liider Nikola Karabatic kergendatult ja kirjutas hiljem oma kodulehel, et küll oli hea, et Poulini-sugune äss väikese vigastusega audis oli.
Ent proovi sa kodumaise ja ilma erikäikudeta mudeliga masinal musta Peugeot 607'ga pikalt võidu ajada. Ükskord saab jaks otsa. Pole ka imestada – Sokk ja Sillaste ei saanud vist minutitki puhkust. 8-9 mehega nii jõulise võistkonna vastu ikka lõpuni ei mängi. Selge oli see, et Serviti häälestatus oli priima ning madin käis võimete ja jõuvarude piiri peal. Ka prantsalsed ütlesid pärast mängu, et võit tuli küll neile, aga tuli vaid füüsiliselt pinnalt. Huvitav, et silmnähtav äralangemine tabas kogu Serviti võistkonda korraga. Umbes teise poolaja 15.- 16. minutil. Sinnamaani rullus mäng ikkagi võrdselt. Ühel hetkel kadus aga jaks viskajate kätest ning pehmed pallid potsatasid prantslaste väravavahi saagiks. Loodusjõudude vastu ei saa. See pole siin miski Hollywoodi film, kus küla jäähokikoondis tiigijääl treeninuna NHL'i võistkonda nüpeldab. Päriselt ikka nii ei lähe. Aga ainult kiidusõnu tuleb öelda, et suure väsimuse pealt suudeti kaitses üsna korralikult seista ning vaheks jäi soliidne 5 väravat. Denis Lõokene viimastel minutitel väravasuul askeldas ka stoilise rahuga nagu vanem mees kunagi….
Korduskohtumisele Pariisi ei plaani Serviti sõita sugugi mitte prantsuse kultuurilooga tutvuma, vaid Ivry'le veel üht lahingut andma. Ent kodupublikut rõõmustada plaanivad vastasedki. Näis, mis saab. Mäng leiab aset pühapäeval, 23. novembril.
SERVITI – US IVRY 27:32 (17:16) Serviti väravad: Maksim Butenko 8, Mario Karuse 6, Henri Sillaste 4, Olari Paumets 4, Siivo Sokk 3, Rasmus Käo 1, Tauri Volt 1 värava.
SIIT pääsed aga ETV sporditoimetuse mängu kokkuvõtva uudislõigu ja videoklipi manu
