Esmaspäeviti toimub Mesikäpas võistlusi kaunis harva. Seda huvitavam on neid eksklusiivsel ajal vaatamas käia. Kuna Postimees sellest lahingust veebipilti ei tootnud, tuli kommentaatoritel tribüünidel omaette mõmiseda ja kui vaja, siis ka huilata. Alati on taolistel puhkudel kasulik end istuma sättida mõne asjatundlikest vanameestest koosneva grupeeringu lähedusse. Need siis kommentaarivad ja ajavad enda teadmata päris naljakat juttu. Vähemalt kodulehele niiviisi tundus ja täitsa kahju, et ülekannete tootjad selliste talentide olemasolust teadlikud pole.
Serviti oli juba turvaliselt minema rebinud, aga sagimine väljakul ei tahtnud vaibuda ning siis ühes situatsioonis vingerdas viimsilane nii osavalt, et ühtäkki oli mehikese kõri Põlva vägilase kämmalde vahel. Ain Pinnonen möirgas kohemaid, andes väärteost kohtunikele märku. Talle on täiesti vastukarva, kui omi mehi kägistatakse ja kõrisõlmest käideldakse. Vastupidisel juhul pole reeglina ühelgi treeneril erilist ütlemist. Kohtunikud sündmusest suurt numbrit ei teinud, sest nagunii käis väljakul üks ilmatu siplemine ning tümitada said kummagi koondise võitlejad. Vanataatidest kommentaatorid täheldasid aga tüünelt: “Miis võtse kõri pihku…“.
Mis seal’s ikka, eriti kui selleks ajaks oli Põlva Viimsi juba sisuliselt nagunii ära kägistanud. Mitmete ninameeste puudumine tegi ettevõtmise tublisti lihtsamaks. Ega Viimsil neid punkte ju vaja ka polnud ning seepärast võis mõned tööriistad vabalt järgmisi toiminguid ootama jätta. Veerandfinaalides ongi taas ees lai tööpõld ja puhkeasendis riistad suurt ei kulu, igapäevasel tarvitamisel peab aga varsti uusi otsima hakkama.
Klaipedas käik oli seevastu Servitile mõjunud nagu tõukuri eellüliti ESTcube-ühele, päikesepuri avanenud ja vägev vunk sees. Eston Varusk põrgatas palle platisle tagasi justkui oleks Toomas Heinla teadmata elektronvöö värava ette tõmmanud. Ometi varitses viimane pidevalt just Estoni puuri kõrval, et niipea, kui mäng teisele väljaku poolele kaldub või tantsutüdrukud tralli lahti löövad, saaks vahva kollkipriga käppa suruda ja niisama muhedat juttu puhuda. Asju, mida arutada, on arusaadavalt palju.
Põlvalaste väravasaak sai meelepäraselt hajutatud. Alati on hea, kui skoori teevad võimalikult paljud – mõni kühveldab omad kokku kohe alguses, teine seevastu harrastab järelnoppimist. Kindlasti jäävad meelde pika Hendrik Varuli kaks vaheltlõiget ja kiirrünnakut. Võib-olla rohkem kui väiksemate nobedike sooritused; nood ju teevad selliseid asju pidevalt. Õnneks jätkus seegi kord kaootilise sebimise sekka kauneid kombinatsioone ning ka üks ilus “minutiline” vaheaeg, kus Serviti nõupidamisringiga liitus ka Mario Karusele kuuluv pisike põngerjas. Lihtsalt vudis üle platsi meeste manu. Ju oli tähtis tähelepanek, mida ei saanud kauem enda teada hoida. Tihilugu ongi ju nii, et tribüünilt paistavad asjad hoopis selgemalt ja teistmoodi, kui ärevuses treenerile vahetusmängijate alas.
“Kats ja puul minutit om viil jäänu…või üteldä, et pilt om selge. Es olõss arvanuki, et nii ludinal lätt,” jäid kommentaatorihärrad lemmikute etteastega rahule ning lahkusid saalist tsipake enne vile kõlamist. Nad oli varem, kodus mõtelnud, et kui kolme-nelja punktiga saaks vastaste naha kuumaks kütta, võiks õhtu kordaläinuks lugeda. Lisaüllatusena võis üks usinatest kommentaarijatest kaasa võtta Euronicsi poolt välja pandud ergutusauhinna (pildil).
21.03.16 Põlva Serviti – Viimsi/Tööriistamarket 32:17 (15:9)
Henri Sillaste 5, Kristjan Muuga 4, Andreas Rikken 4, Hendrik Varul 3, Raiko Rudissaar 3, Ardo Puna 3, Henri Hiiend 3, Mario Karuse 3, Sergei Ljubtšenko 2, Sander Sarapuu 2
Pildid : Helin Potter