Tõepoolest, Serviti alustas uue aasta etteasteid tabeli neljanda, Viimsi nahutamisega. Ka kolmandikel ehk Viljandil tehti selg korralikult näpumäärdeseks ning teisel kohal platseeruval Kehral polnud muud tarka nõu, kui aerud paati tõmmata ja paremat pärituult ootama jääda.
Kolmapäeval külla sõitnud Pulp & Paper on väljanägemiselt vägev.
Igavesed pikad volaskid, aga samas ka kanged jõujuurikad. Näiteks jõulu ajal, kui lõuna-eestlased kuuse all pikutasid, präänikuid ja musta värvi vorste vohmisid ning tõrrepõhjadest kopsikuga mõdu kühveldasid, hüpitasid Kehra käsipallurid sangpomme ja kangisid. Tegid jõudu, nagu spordirahvas ütleb. Mis juhtuks, kui aasta meessportlane Seim kogu jõulutsükli ainult käsipalli tambiks või vihuks vutti taga ajada ? Esiteks kaotaks ta väärtuslikke kilosid kehakaalus, teiseks võib kihla vedada, et pea kohale aetavad raskused kahaneks puudade viisi. Niisamuti ei adu käsipallurid peale mitmepäevalisi jõuvõtteid enam päris täpselt mänguvahendi proportsioone ja põrkeomadusi ning siis saab juhendaja öelda: “halloo, pole siin midagi imestada, oleme veel toored…” Nii on, vähemalt teoorias.
Kuigi Serviti ridades on kahanemist märgata, ei antud erinevalt kahest detsembrikuisest mängust põhikonkurendile üldse suurt sõnaõigust. Tasavägise alguse järel võeti kõigepealt poolaeg kolme väravaga ja seejärel matkati kohati juba kaheksaga eest ära.
Ekspertide sõnutsi sündis taoline äraminekukatse siis, kui kehralane number kümme, Uku-Tanel Laast kolmanda karistuse sai, punase kaardi teenis, sinise särgi selga tõmbas (pildil) ja tribüünidele kadus. Kehra on küll võimas, kogu Põhja-Eesti parimad pojad ja takkapihta veel pool Ukrainat kokku kraapinud, aga ikkagi arvavad nii mõnedki, et kaptenihärra Uku-Tanel on ühtlasi pool võistkonda. Eks Laastu minekuga vaatas Põlvagi, et nüüd on asjad juba vinks-vonks ja hakkas lõpuotsas põnevust kruttima. Hangiti kohtunikelt vähemuses mängimise õigusi ja kui tundus, et viis kuue vastu pole veel see, mis vaja, jäädi tükati lausa neljakesi. Edu kahanes, aga paraku Denis Lõokesele selline asi ei meeldinud ja mees noppis ära nii mõnedki vastaste entusiastlikud kiirrünnakud. Rahvas möirgas kui kangelane tegutses. Nii säästsid mitmedki pealtvaatajaid suure hulga rahusteid ja palderjanitilku.
Kehralased aga pidid just tärganud lootusekiire tagasi pilve taha peitma ja ikkagi neljaväravalise kaotusega leppima.
Serviti poolel võib võidu tõttu vabalt kõigile kiidusõnu jagada. Treeneritele hakkasid enim silma kolm – kõigepealt Denis ja ründeässad Roman Aizatullov ning Ardo Puna. Suurima väravasaagi kogunud Roman ilmutas aktiivsust avavilest saadik, mitte ei jäänud passima, millal häirekellad lööma hakkavad. Ega vene mees põnnama ei hakka, kui enda ees karja vihaseid vastaseid näeb. Ikka loodab, et küll ta läbi mahub, küll ta läbi poeb ning kui ikka piisavalt hüppevõimsust ja aerodünaamilisi omadusi evida, saab õhus pikalt hõljuda ja õiget viskesuunda sättida. Juuresoleval pildil on äsjakirjeldatu suurepäraselt lavastunud.
Kodulehele meeldis väga ka Serhi Ljubtšenko tegutsemine, kes viskas ise paar väravat, andis mitu teravmeelset söötu ja mis põhiline – tähistas igat õnnestumist meeleolukate žestidega. Üldse ei meeldinud aga see, et Marko Slastinovskil lasti kuus kolli visata. Too oleks neid rohkemgi uhanud, aga õnneks lendasid nii mõnedki puurisuust lihtsalt mööda. Mis tähendab, et ei saada ühte meest pidama…eriti veel kui kogu aeg aina ühte ja sedasama vigurit teeb !!! Järgmine kord olgu kinni võetud, isegi kui selleks Mario Karuse eriteeneid vaja peaks minema.
Serviti on praegu uhke ainuliider, aga nende alguses mainitute – Viimsi, Viljandi ja Kehraga tuleb põhiturniiril paar tiiru labajalavalssi veel keerutada.
20.01.2016 Põlva Serviti – HC Kehra /Horizon Pulp & paper 30:26 (18:15)
Roman 9, Ardo 7, Henri S. 4, Mario 4, Serhi 2, Raiko 2, Kristjan 1, Andriy 1 värav
Kõik fotod – Helin Potter