Kahel korral on Põlva klubi nimega Serviti saanud kutse Hollandi riigi veerekese peal asuva Limburgi rajooni lahtistele meistrivõistlustele ehk aastalõputurniirile. Keegi ei kahtlusta hollandlasi erilises käsipallilembuses, seda imekspandavam on, mis suurejooneline rahvapidu sellest iga jumala kord sünnib. Jõulud ja aastavahetus on igatahes tahaplaanile tõrjutud ning kohalikud hõõruvad mängude vahet käia. Tung finaalipiletitele algab juba poolest suvest ja see on ka arusaadav – suurejoonelisuse poolest kannatab too konkurentsi ameerika jalgpalli Super Bowliga iga kell välja. Servitil on õnnestunud mõlemal korral finaali välja rabeleda. Avapilt on meenutuseks 2012 aasta autasustamistseremoonialt, kus Eston Varusk tembeldati turniiri parimaks väravavahiks.
Tänavugi saatis Kalmer Musting LHD korralduskomiteele teletaibiga teadaande, et Serviti on sel ajal muudest mängudest vaba ja võiks vabalt ettevõtmist oma kohalolekuga väärindada. Paraku tuli äraütlev vastus, kuna sportlasi saabub Limburgi veelgi eksootilisematest paikadest kui Eesti. Näiteks Austraaliast – meeskond nimega Sydney Uni HC. Võiks arvata, et sats koosneb aborigeenidest ja näeb päris kole välja, aga vähemalt ametlik pilt kõneleb teist keelt – täitsa inimese moodi pallurid.
Ilusa ajaloolise spordisaali taustal pildistatud. Kehakultuurialasest võimekusest saame kuulda alles 27. detsembril, mil maakera kuklapoole käsipallurid ristavad oma näpumäärdesed käbarad mereröövlite riigi Norra Viking Handballiga (juba viies kord LHD’l ning 90ndatel turniiri kolmekordne võitja). Üldse ei oska mõelda, kas tuleb sealt samasugune koslep nagu Londoni klubi meestel Kehra käest või on kängurumaal spordiala areng olnud tulemuslikum. Eks limburglased ajavad ühekorraga taga nii eksootikat kui taset. Tase tuleb seekord lisaks norralastele veel rumeenlaste, serblaste (või venelaste), tšehhide ja portugaallaste näol. Väike segadus momendil on – tabelisse on küll kantud Serbia klubi, aga uudised pajatavad hoopis Venemaa võistkonnast Krasnodari SKIF, kes naasvat Limburgi 25 aasta järel. Järjekorras kolmandal aastalõputurniiril olnud nad võidukad. Kohalikke võistkondi on kaks ning tehtud on järgmine uuendus:
kaheksa klubi on jagatud kahte alagruppi ja vaid alagruppide esimesed mängud on kindlaks määratud.
AHC Potaissa Turda (ROM) – Targos Bevo HC (NED)
RK Slaga Požega (SRB) – ABC/ UMinho (POR)
Sydney Uni HC (AUS) – Viking Handball (NOR)
HC Dukla Praha (CZE) – Oci- Lions (NED)
Edasi aga läheb nõnda, et mängude järjekord sõltub sellest, kuidas alagruppides esimene kohtumine kulges. Näiteks A-alagrupi esimese paari kaotaja mängib kõigepealt teise paari võitjaga ja siis vastupidi. Viimase kohtumise aga pallivad paaride esimeste mängude võitjad omavahel. See peaks korraldajate meelest kindlustama põnevuse kuni alagrupi viimaste mängudeni, kuna seni au sees olnud poolfinaalid jäävad ära ning finaali pääsevad alagruppide võitjad, pronksimängule teise koha omanikud jne. Päris huvitav süsteem…järsku annaks seda Eestiski mõnel puhul rakendada. Näiteks millalgi tuleviku karikavõistlustel, kui kaheksa on viimaks välja selekteerunud.
Kui kõvasti tuleb hollandlastel kukrut kergitada, et mänge vaatama pääseda ? Toome vaid ühe näite – varajased perepassi ostjad (2 täiskasvanut + 2 last) said selle kätte 170 euroga tavalise 220 asemel. Nii mõnedki kohalikud vaba-aja ja sporditeenuseid pakkuvad firmad on samuti priipääsmetega oma atraktsioonidele turniiri tugevdamas ja toetamas. Täpselt ei tea, kes pealtvaatajatest need pälvivad, aga nii kohalik loomaaed GaiaZoo, võimlemisklubi kui ka suusamõnusid pakkuv SnowWorld on sõbrakäe ulatanud. Põlvas küll loomaaeda ei tea olevat, aga kui kunagi siinne käsipalliklubi sarnast turniiri korraldama asub, võiks lisaks Euronicsi auhindadele kasvõi lõõtsa- ja kandlemängukursustele tuusikuid jagada ja Mammaste suusa-ringrajale.