Eesti Käsipalliliidu pressiteade kõneles nii:
Kuna Serviti on Arukülale olnud kõva pähkel, siis meeskonna juhendaja Toivo Järv suurt edu ei oota. „Jääksime rahule siis, kui Põlvast tagasisõit kulgeks positiivses meeleolus,“ filosofeeris Järv.
Järve filosofeerimiskihk polnud mängu toimumise ajaks kusagile kadunud. Et kohtunikest filosoofia vallas suurt asja pole, selgus Järvele eraldatud kollasest kaardist. Hoolimata asjaolust, et meistrivõistlustel rühivad neli ees ja ülejäänud peavad mingeid omi võistlusi, tahavad põlvalased ometi tabeli esimese ja tagumise võitlust näha. See on heast klassist meelelahutus ja Serviti eksisteerimise üks eesmärke kätkeb rahvale show pakkumist. Ja mitte niisama, vaid ikka raha eest.
Filosofeerime meiegi ja mõtleme nii, et Aruküla nime taga SK tähendab tõenäoliselt spordikooli. See omakorda annab tunnistust, et need noored mehed pole veel valmis käsipallurid ja alles õpivad, kuidas sportida vaja. Keegi ei eelda ju koolilapselt, et too peaks täiskasvanuga võrdselt tööd rassima ja sportlikke sooritusi tegema. Ikka jõudumööda ja seepärast pole tabelis vaid nelja punkti omamine Arukülale mingi häbiasi. Pealegi, ega siis Tapal, Valgal ja Audentesel neid märkimisväärselt rohkem pole. Õppuritel pole palju lootust rahvusvahelistele kogemustele. Kui arvestada, et Serviti on ainuüksi käimasoleval hooajal kohtunud leedulaste ja soomlastega, valgevenelaste, itaallaste ja ukrainlastega, pole Arukülal vastu panna muud, kui mulgid. Ja mulgid pole päris õiged välismaalased kah, vaid lihtsalt kujutavad ette…
Kõik see kokku tähendabki, et Serviti võib vabalt Aruküla vastu esimese 6 minutiga 6:1 juhtima minna, kuid see ei anna õigust siis jorutama ja passima jääda ning järgmise 20 minutiga piirduda kuuele teise kuue lisamisega. Mis jutt see olgu :”Au tuleb anda ka Arukülale, kes ei tulnud mängu niisama ära mängima, vaid pingutas tõsiselt. Lõpus nad lihtsalt kustusid.” 38:17 on vaid pool võitu. See tähendab, et vastased hoiti alla 20 värava peal. Ise oleks pidanud aga vähemalt 50 viskama. Selline asi teeks rahvale rõõmu ja kütaks kirgi. Niiviisi ei saa nõus olla tollesama Toivo Järvega, kes enda meelest jäi ilma soovitud positiivsest tagasisõidust ja kurtis : „Kohtumine ei pakkunud seda, mida tahtnuks saada. Esimese kolmveerandi matšist saime hakkama, ent lõpp kujunes meie poolelt katastroofiks. Tegime lihtsaid vigu ja pallikaotuseid ning lasime Servitil enda viskeid blokeerida. Olime varem erinevad liikumised paika pannud, kuid lõpus ei pidanud me kokkulepitud asjadest kinni.”
17:38 oli ikka väga hästi saadud ja publikule meeldis ka. Mõlemalt poolt toimetasid väravavahid uhkeid pareeeringuid. See on tore, kuidas viimasel ajal ühe tihemini kamandab treener Denisi, Estoni või Jürgeni pingile jalgu puhkama, riietab Ardo supermäni-kostüümi ja saadab väljakule imesid tegema. Ja muidugi kaptenihärra Kristjan Muuga…sekkub mängu siis, kui vesi ahjus, viskab kiirelt 3-4 väravat igale maitsele (pisikesest praost väravavahi ja ristnurga vahelt, jalge vahelt ja laisa kaarega üle pea). Teinud töö ja lõpetanud toimingud, kaob sama äkki tagasi mugavasse kaptenitooli. Nooremate ülesanne on sealt edasi edu kindlustada. Nii need mängud käivad ja rahvas on rahul.
25.02. Põlva Serviti – Aruküla SK (38:17) 17:8
suurimad skoorimeistrid : Hendrik Varul 6, Kristjan Muuga ja Henri Sillaste 5 väravat
