Valgevene käsipallil oli võimalus ühel nädalavahetusel võita kaks rahvusvahelist liigat. Eriti hämmastav, kui sellega saanuks hakkama üks klubi – HC Meškov Bresti linnast. Paraku ei õnnestunud see neil kummaski. Võib-olla siis, kui meeskonda poleks kahte lehte löödud. Balti liigas jäädi teadupärast neljandaks, aga SEHA-liigas kaotati finaalis Serviti vanale tuttavale Skopje Vardarile. Napilt, kõigest kahe punktiga. Hooajal 2007/2008 käis Vardar EHF kvalifikatsiooniringis Põlvas, kus ei suudetud enamat 30:30 viigist. Ent makedoonlased on alati kõvad olnud ja tänavu eriti (Meistrite liiga 1/8-finaalis saadi jagu Hamburgist ja veerandfinaalis mängitakse peatselt SG Flensburg-Handewittiga).
SEHA-liiga tähendab põhimõtteliselt Kagu-Euroopa käsipalliliigat, mida hetkel toetab vägev Gazprom ja kus põhiliselt tegutsevad endise Jugoslaavia klubid (välja arvatud Tatran Prešov Slovakkiast ja HC Meškov Valgevenest). Brest peab ikka jõukas klubi olema, kui jaksab sedasi kauge maa taha liigat mängimas käia!
Tänavuse põhiturniiri võitis Prešov ja Meškov oli neljas, ent final fouril jäi lõpptulemuseks hoopis: 1. Skopje Vardar PRO 2. HC Meškov Brest 3. CO Zagreb ja 4. Tatran Prešov.
Seda suurem rõõm oli Valgevene käsipallirahvall, kui Balti liigast tuli Minski ASK’le esikoht. Ei tähendanud midagi, et oli pühapäev – kohe peale võitu tirises klubi peadirektori Pavel Galkini telefon ja Valgevene Käsipalliföderatsiooni tähtis nina tunnustas võidu puhul ning avaldas lootust, et tänu sellele tuleb klubile kindlasti lisaraha. Nii saavad nad ka järgmisel hooajal BHL’s kaasa lüüa. BHL’s, mis loodetavasti laieneb ja muutub veelgi atraktiivsemaks. Tahaks uskuda küll. Ega keegi väga Minskis ega üldse Valgevenes ei lootnud, et Põlvas, Мясикяпа Холл’is Servitile vastu saadaks. Põlva on kodus väga tugev… Ent just asjaolu, et Spartak Mironovitš ise vägesid juhendas, olevat olnud võidu võti. Kui Serviti kahel korral ohtlikult lähedale jõudis, saputas vanameister kohe dressipluusi varrukast uue taktikalise käigu välja ja mängu dirigeerimine võis jätkuda.
Nii ütles ka too Galkin: “Arvan, et just vaimne tugevus ja briljantne juhendamine viisid meid eesmärgile ja lubasid vägeva põhiturniirivõitja kodus alistada.”
Rõõmustav on seegi, et Eesti enda spordipress nägi peale masendavaid koondisemänge kodumaises käsipallis taas õrnu lootusekiiri säramas…