Minski ASK teadis ette
Öömaja Põlvas oli Valgevene pealinna armeesportlastel aegsasti broneeritud.Eriline hiromant ei pea selleks olemagi. Pole ju erilist ohtu, et Leedu käsipall Valgevene oma vastu saaks. Isegi kui Brest mängib duubelmeeskonnaga, jaksab ta kodus Klaipeda Dragunasega hakkama saada. Nii pühapäeval juhtuski ja kui sõnum otsaga Riihimäele jõudis, polnud Serviti rahva rõõmul otsa ega äärt. Final Four toimub kodus, mis tähendab nii poolehoidjate massilist kohalolu, kui pikast reisist pääsemist. Pealegi olnuks “draakonid” kodus ohtlikumad, kui Bresti HC Meškov siin mängides. Poolfinaalis just viimasega kokku minnaksegi.
Kui Dragunas oli laupäeval hiiglasliku vahega Minski ASK’le kaotanud, võis arvata, et küllap säästeti energiat pühapäevase otsustava lahingu tarvis. Ilmselt säästetigi, kuid väheks jäi ja ka Dragunasel on kaadriga üksjagu probleeme. Kindlasti ihkasid nad turniiri omale, sest käsipall on sadamalinnas tõusuteel ja kohalikud löövad lahinguid, kes mängudele pääseb. Spordisaal lihtsalt ei suuda huviliste summa ära mahutada. Kõva lahingu ja viigilise poolaja (16:16) järel tuli leedukatel ikkagi Meškovi duubli paremust tunnistada (30:26) ja suu magusast BHL’i finaalist puhtaks pühkida.
Liiga koduleht kirjutab Põlva kohta, et see on “lovely Estonian city”. Välimuselt ta seda ongi, aga sisult siiski väljasurev pommiauk, kus väheseid liine, milles elutegevus veel säilinud, ongi käsipall. Nii et selles mõttes finaaliks igati paras paik. Kui kaamera turniiri arvutiekraanidele toimetamise käigus eksiks linnaruumi, näeks ta tänavail luusimas mõnd üksikut äraaetud meiecundimeest, märatsev virtuaalkoletis Põlva Kodanik ähvardavalt kuklasse hingamas. Utoopilise metslase pesa asub facebookis ja teised Eesti ilusad paigad peavad tänama head saatust, et neid sellisega karistatud pole. Enne PK saabumist valitses inimeste keskel rõõmus meel ja ühtekuuluvustunne, sealtmaalt aga üks kole kius ja vingumine. Riihimäelased ja valgevenelased peavad ettevaatlikud olema, et taud seagripi kombel neile külge ei hakkaks ja hirmsat viirust kodukanti ei toimetataks.
Finaalturniir toimub Mesikäpa Hallis 12.-13. aprillini
Cocksi ja Serviti mängus ei tahtnud kumbki pool tuld võtta
Kohtumine kulgenud suure laiskuse tähe all, nagu Riihimäe käsipallipress nähtule hinnangu andis. Kummalgi poolel polnud midagi võita ega ka midagi kaotada. “Põlva ei viitsinud isegi parimas koosseisus kohale tulla,” kirjutab Cocksi koduleht. Puudu oli Ardo Puna – paras maalintekija (parim väravaviskaja) ning Eston Varusk – ykkosmaalivahti (esiväravavaht). Nimetatud “maalikunstnikke”, lisaks veel Kristjan Muugat ja Henri Sillastet ei vaevanud niipalju laiskus, kui et Kalmer Musting otsustas neid säästa Jüri Lepa ja Eesti koondise tarbeks. Siis jaksavad kolmapäeval paremini varumeeste pingil istuda. Pühapäeval tuli Soomemaale, Mustingu puhelinile kõne aga Henri Sillastelt endalt, kes teatas, et Kehraga kohtumises viga saanud vasaku käe väike sõrm on kogunisti ära murdunud, Seega jääb koondis esindamata, küll oli mees lootusrikas, et vast Balti liigaks saab juba väljakule.
Ka Indrek Neeme tuli Kehrast koju ära, et seljale puhkust anda. Andreas Rikken küll sõitis Soome, aga väljakul ei käinud. Vigastuspausi põhjustanud ihuliige on jätkuvalt kergelt paistes ja kuna noor vägilane läheb 20-aastaste koondisega Sloveeniasse, madistas tema asemel Originaalilt laenatud Hendrik Varul.
Cocksi kunstnikud olid meisterdanud ilusa kukekollase plakati, kus rahvale vägevatest mängudest teada anti. Eks riihimäelastele jagus rõõmu kuhjaga, sest mõlemast vastasest saadi jagu. Cocksil on muidu hea hooaeg olnud – Soome liigas liigutakse reipalt esikohal ning kaugele jõuti ka Euro Challenge Cupil, kus alles veerandfinaalis tuli tunnistada serblaste RK Metaloplastika Sabaci minimaalset paremust 43:42, kusjuures kodumängust oli “kukkedel” 6-väravaline edu sees. Teemu Tamminen oli veerandfinaalide järel liiga suurim väravakütt.
“Ega me Riihimäele muidugi kaotama läinud,” tunnistab Musting. Kiidab Denis Lõokest, kes sedakorda teinud taas väga hea partii. Pavel Turajev sai üle mitme aja hulgaliselt mänguaega, oli Serviti suurim väravaviskaja ning hoidis meie mehi mängus. Samas leedulase Sereicikase etteastetega ei Kehras ega Riihimäel peatreener rahul polnud. “Ilmselt ka Cocks täiest väest ei pingutanud, aga mulle tundub, et ta on täiesti mängitav võistkond ja loen finnalineliku suurimaks favoriidiks Minski ASK’d. Ka meile on Balti liiga sel aastal erakordne, sest eales pole me põhiturniiri esikohaga lõpetanud ja tavaliselt on ikka välismängude saldo negatiivne olnud. Tänavu saime aga võõrsil võite rohkem, kui kaotusi (12-2),” on mehel hea meel.
Soome vile ebamaisus sai seekordki kinnitust. Oli mitu naljakat olukorda, eriti humoorikaks kujunes situatsioon, kus Cocksi mängija ise väitis kohtunikule, et pall oli audis ja ka tema ise oli audis. Kohtunik ausast ülestunnistusest ei hoolinud ja prõmmis omasoodu, et pole midagi, hoopis Põlva mängija on kõiges süüdi.
30.03. Riihimäe Cocks – Põlva Serviti 29:25 (13:13)
Pavel Turajev 7, Margo Pikksööt ja Raido Peedomaa 4, Siivo Sokk 3, Hendrik Varul ja Tauri Volt 2 ning Henri Hiiend, Tõnu Jõks ja Gražvydas Sereicikas 1 värav.
Balti Liiga põhiturniiri lõplik tabeliseis
1. Põlva Serviti 24
2. Minski SKA 24
3. Riihimäe Cocks 20
4. Bresti HC Meškov 16
5. Klaipeda Dragunas 13
6. Riia Celtnieks/LSPA 8
7. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 7
8. Minski HC Vitjaz 0