Viljandi, eesotsas riigi meistrivõistluste edukaima väravaküti, Kristo Voikaga osales BHL'i finaalturniiril esmakordselt. Tõsi, satsis oli märgata ka mõningaid Kehra päritolu mängijaid, aga seda Balti Liiga seadused lubavad ja pahandamiseks pole põhjust. Voika sõnutsi võeti ka treener põhja poolt, sest mulgid, sisemaa elanikud, ei mõika soome keelest õhkagi ja proovi nii kehvasti korraldatud turniiril ise oma mulgi keelega hakkama saada. Seevastu põhjaranniku rahvas on elupäevad Soome televisooni vahtinud ja naabritega piirituseäri ajanud, nemad juba hätta ei jää.Serviti pronksimäng sujus eriti esimesel poolajal justkui õlitatult. Eduseis oli kärme kasvama. Mõned hirmutavad hetked olid, eeskätt Jevgeni Kravtchenkoga, kes lülitus mängu ülima hasardiga. Kõigepealt sai ukrainlasest vägilane nätaka nina pihta ja viis minutit hiljem juba põlvekõksu, misjärel pikalt põrandal püherdas ja hiljem varumeeste pingi kõrvale kui haiglavoodisse siruli heitis. Selge, sellest mehest enam mängulooma pole, mõtles nii mõnigi, aga võta näpust – juba mõne aja pärast oli Jefka platsil tagasi ja sama entusiastlik kui varemgi. Võib-olla on isegi hea, et sedasi pisut rahuneda sai, sest peatreeneri sõnutsi on vene meestega ikka nii, et need lähevad mängu käigus täitsa hulluks kätte ära. Kui kohaliku mängija pingile kutsud ja temaga pisut sõitled, siis rahuneb jalamaid maha, aga kirglik slaavi sportlane ei ilmuta mingeid taltumise tundemärke.Niisiis pühapäev, kell on 1 päeval ja mängus Balti Liiga pronksikarva medalid. Serviti vastaseks samanimeline võistkond, kes kahel eelmisel aastal finaaliski. Serviti raudvara, Kristjan Muuga, hirmutab vastaseid lopsakate lokkide asemel pöetud peanupuga. Tipika-teevee ülekandest ei saa esimese hooga arugi, kellega tegu. Kehra on eelmisel päeval võtnud vastu kohutava keretäie Minski käest ja leidub arvajaid, kes peavad seda taktikaks – hoida jõudu Serviti ja pronksmedalite tarvis. Aga seda jõudu ei paista kusagilt jaguvat..Serviti kasvatab vahepeal edu juba 8-9 väravaliseks, aga valvel maksab ikka olla, sest Kehra on teinekord lõpus imesid korda saatnud. Ka seekord tabab Servitit teisel poolajal ajutine mõõn. Eeskätt Slastinovski ja Naumi teenena pääsevad vastalised kolme punkti peale ja päris tükk aega ei saa Serviti midagi. Õnneks on Naumiga sama kindel ka meie Denis ja päris kriitiliseks vahe ei kahane.Vägev mäng taas Ardo Punalt, kes osutubki liiga kõige resultatiivsemaks meheks.BHL'i kodulehel seisab uhkena kirjas:Top Scorer – Ardo Puna (127 goals) from Põlva ServitiSamuti teenib Serviti fair play auhinna, kuna ei olda väga vägivaldsed ja terve hooaja vältel saadakse vähim trahviminuteid ühs matši kohta. Tublid on ka Kaunase Granitas ja Minski ASK, seevastu soomlased ja lätlased on tõeline metsaliste kamp.Põlva Serviti – HC Kehra/Daisy 30:23 (17:9)Serviti väravaviskajad: Ardo 13, Pavel 6, Jevgeni 3, Andreas 3, Roman 3, Kristjan 1 ja Henri S. 1PÄEV VAREMSoome jõutakse sama parvlaevaga, millega tulevad Minsk ja Kehra ning Kehra ja Serviti fännid. Kohe hakkab silma, et kui mängusaalis on kõik korras, huvilised saavad soetada 10-euroseid pileteid ja Tipikal on kõvasti kaameraid üles seatud, siis väljaspool saali pole soomlastel turniiri korraldamisest vähimatki aimu. Hinnad on kallid kui kuradid ja kui sportlased näljaste nägudega söökla järele vaatavad, siis on üllatus suur – oi !, meie küll ei teadnud, et selline söödikute armee on tulekul…püha jumal küll.Ammune aeg tuleb meelde, kus Eestist esimesed töömeeste salgad Soome läksid. Siis kohe kodustasid töödejuhatajad eestlased ära, et need kodus käies ikka viinu ja kummipaate ja akulaadijaid tooks. Seks tarbeks kutsuti külla, pakuti kohvi ja kartuliputru, aga saiakesi ei antud, kuna need olevat tervisele hirmus kahjulikud. Kui aga järgmine kord läksid ja ise torti ning liivarõngaid kaasa võtsid, muutusid koogid-tordid kui nõiaväel äärmiselt kasulikeks ja Pekkad-Jukkad vohmisid neid kahe suupoolega.Minski rahvas ka ei mõistnud ära imestada, miks korraldatakse tore turniir Põlva asemel sellises koledas kolkas nagu Riihimäe. Põlvas on nad mitmeid kordi käinud ja väga rahule jäänud. Teisiti ei saakski, sest eestlasele meeldib kõikmõeldav korraldamine tohutult ja kuigi ise ollakse palju vaesemad kui mõned vanad Euroliidu riigid, antakse või viimane hinge tagant ära, peaasi, et külalised rahule jääksid.Kalmer Mustingu väheseid semusid Cocksi ridades on tätoveeritud ja suhtlusaldis showmees Teemu Tamminen. See käib ikka meie pealikuga head juttu ajamas. Seekord ütles, et läheb Jari Viita juurest minema, Saksamaale, Bundesligasse nummõr kaks. Vigurivänt on Tamminen kõva – Kalmer kirjeldab üht finaalmängu seika, kus valgevenelane lidub ummisjalu pea seljas, kui kuuleb hüüatust “davai !!”. Ning annabki palli mõtlemata hõikaja suunas, see on aga sama Tamminen, kes kingituse lahkesti vastu võtab… Vot selline mees.Soomlased on kodutöö poolfinaaliks kenasti ära teinud ja viljelevad sellist kaitset, et isegi Ardo Puna jääb puhuti hätta. Tulevad ülesse vastu nagu kuldid rukkis ja hingamisruumi ei anna. Arvutipildist ei paista olukord hull, aga väljakul on müdistamist küllaga. Paar 7-meetri viset läheb Servitil samuti aia taha, aga aia taga finaalikohta pole ja “koksi-koksi” karjuvad kukekostüümides kohalikud võivad lõpuks vahvasti ja võidurõõmsalt kireda.Aga mis siin imestada, Soome liiga on ikka väheke konkurentsikam kui Eesti oma ja seetõttu jagub kõvasid mängusid ka enam. Saab paremini harjutada. Nüüd siis üle mitme aja ei saanud finaali ükski Eesti võistkond. “Liiga on kõvemaks läinud,” tegid Kalmer ja Jüri kohemaid loogilise kokkuvõtte. Aga võiks veel kõvemaks minna või vähemalt voorusid rohkem toimuda. Selle arvel võiks omakorda Serviti ja Kehra kodus neid üsna mõttetuid mänge vähem mängida.Põlva Serviti – Riihimäe Cocks 28:25 (15:14)Serviti väravad: Roman 8, Ardo 6, Raido 5, Kristjan 2, Pavel 2, Jevgeni 1, Priit 1Serviti rõõmustab, et tragi fänniliikumine pika retke ette võttis ja et Põlvast sirgunud käsipallurid, keevitajad, tinutajad, ehitajad ja koristajad, kes kõik sealmaal leiba teenivad, saali tulid, kõvasti plaksutasivad ja innustavaid loosungeid hõikasivad. Hoopis teisem tunne oli, kui ülemöödunud aastal Leedumaal.
Jaga postitust