“Troika Larionova” on Roma Ayzatullov, Pavel Turajev ja Jevgeni Kravtchenko, ehk siis kolm noort slaavi karu, kes on nüüdseks Servitiga päris hästi kohanenud ja teevad uhket mängu, mida on poolehoidjatel ilus vaadata ja mis teeb treener Kalmerile naerutuju. Eilne vastane Riihimäe Cocks on endale habinud eestlasi, rumeenlasi, horvaate, serblasi ja keda kuradit veel, ent mis tolku sellest on. Soome liigas ollakse praegu neljandad ja eestlaste käest saadi kõvasti tappa. Nii pidi meeskonna omanik Jari Viita, kelle firma nimi mängijatel kõhu peal särgikaunistuseks hüpleb, peale mängu Kalmeri poole pöörduma ja küsima :”Kalmerike, Kalmerike, ütle mulle, milliseid mängijaid või mis rahvusest peaksin ma veel meeskonda sisse ostma?” Kalmer kostma :”Oleks ma teadnud, et mind niiviisi kimbutama tuled, oleksin hoopis koju jäänud, ei tea mina, osta igasuguseid, niikaua kuni rahakott kannatab.” Tegelikult ta teab küll ja teab seda hoopis paremini kui craamolaste ostuagentide armee, sest pea kedagi pole iial pidanud poole hooaja pealt koju ära saatma ega midagist. Aga need on nipid ja saladused, mida konkurentidele tavaliselt ka suure raha eest ei reedeta.
Igatahes tegid Pavel ja Roman kohtumises paljukordse Soome meistri vastu, mida aga ise tahtsid. Ilma pika eelmänguta hakati vaheldumisi väravaid laduma laks-laks-laks nõnda, et Soome treeneritel täiesti sassi läks, millist puurilukku juba proovitud, millist mitte. Viimaks jäi võrgu ette pidama liiga pikim mees, rumeenlane Safronii. Vahet polnud, kes seal seisis, sest kõigi servitilaste liikumine oli nii kiire, et ikka jäi külaliste kaitsesse auk ja sealt pääses viskele. Huvitav, mis neil riihimäelastel küll mõttes mõlkus, kui oma kodulehel enne nädalavahetust kirjutasid, et tulevad Eestisse võite püüdma? Bussitäis mustade parukate, kollaste kukekostüümidega ja vägevate koksilaadungitega manulisi ei lasknud omade tappasaamisest õnneks tujul langeda – sireenid undasid, trummid põrisesid ja nokad laulisd uhkeid kukelaule kõik need tund ja kakskümmend minutit. Kokse segati põhiliselt brändist, pisikestest a le cokkidest ja suurtest bockidest, küll see maitses hea, Eestis on tore käia…
Hooaja lahjavõitu stardi järel võeti põhiturniiri võit
Lõpuks sai punkte samapalju kui HC Kehral, aga ju oli siis väravate vahe parem (omavahelistes mängudes võideti kehralasi koguni enam kui 20 silmaga), et põhiturniir viimaks ära võeti. Kaotused tulid kahest Leedumaal mängitud mängust ja Riihimäelt. Nüüd on veel kaks viimast mängu, mis peetakse 24.-25. märtsil tont-teab-kus. Suure tõenäosusega Kehras, sest nemad koos Riihimäe ja Dobelega on esimeses valikupotis, kuna eales varem pole neis paigus Final Fouri peetud. Põlva kui põhiturniiri võitja saatis samuti taotluse, näis, mis saab. Kehras on kindlasti ka päris tore mängida, sest sealses spordihoones on lisaks muudele mõnudele ka kohvik, millega Mesikäpa hall paraku uhkustada ei saa. Ka pole põlvalastel traditsiooni söögi- ja joogipoolis kodunt kaasa võtta, et mängude vaheajal näiteks fuajees või majaesistes lumehangedes lõbusat piknikku pidada ja meeleolu kõrgel hoida. Vastukaaluks on aga Põlval hotell, kus sportlased puhata ja peavarju saavad. Varsti kuuleme, kuidas liiga peakontor otsustab.
04.03.12 Põlva Serviti – Riihimäen Cocks 37-21 (21-10)
Põlva Serviti: Pavel Turajev 10, Roman Ayzatullov 8, Jevgeni Kravchenko 4, Margo Piksööt 3, Hardi Kuimets 2, Janis Selge 2, Raido Peedomaa 2, Siivo Sokk 2, Priit Poks 2, Henri Sillaste 1, Andreas Rikken 1.
1. Põlva Serviti 18 punkti
2. Kehra/Horizon Pulp&Paper 18 punkti
3. ?emaitijos Dragunas Klaipeda 16 punkti
4. VHC ?viesa, Vilnius 16 punkti
5. Riihimäen Cocks 12 punkti
6. Dobeles Tenax 2 punkti
7. LSPA 2 punkti
