29.02. (kell 19.00) Mesikäpa Hall: Põlva Serviti – Viljandi HC
Omavahelised mängud. 1. ring: 33:18; 2. ring: 39:21; 3. ring: 30:18.
Põlva Servitil on sel nädalal mitu toredat mängu. Eelmisel paraku mitte ühtegi ja nii pidi vaid trennide ja riigi pidustustega leppima. Selline jama õigeid sportlasi teadagi ei rahulda ja nüüd ollakse sõjakalt meelestatud.
“Tulgu need mulgid ainult,” ähvardab Kalmer Musting. “Vaevleme koletu mängunälja käes ja ei kavatse kellelegi armu anda. Hea uudis on see, et saan väljale kupatada just paranenud pallureid. Sellest saab üks lahe lahtimäng nädalavahetuse Balti liiga otsustavaiks madinaiks. Ma kõva häälega välja ei ütle, aga tahan Viljandile vähemalt 40 kolli väravasse prõmmida. Selline võiks olla eesmärk. Tean, et Marko Koks üritab sellisest saunast pääseda ja soovib rõhuda kõvale kaitsele, aga mul on ka siin kõvad mehed – trobikond koondislasi, väravaviskamismasin Henri Sillaste, “troika Larionova” ja habemega kollkipper.”
Veel kiidab Kalmer asjaolu, et kõik selle nädala mängud toimuvad kodus: “Ega ei viitsi kusagile sõita, teeolud pole kiita, lumekonarusi on nii metsavahelistel lõikudel, kiirusmuuteradadel, ristmikel kui tagasipöördekohtadel. Sõida siis sellisega.”
Viljandi pole sel hooajal Servitilt veel enam kui 20st pakki saanudki. See oleks hetke kolmanda koha omanikule ka ebasünnis. Marko Koks lubab täna õhtul vead miinimumini viia, et mitte pakkuda põlvalastele eksimustega lihtsaid kiirrünnaku võimalusi. Tragi mulgi mees teab, et kaitses ollakse üldiselt head, kui rünnaku ka ludinal minema saaks, oleks eriti hea. Kindla peale tõmbab mängiv treener juba riietusruumis omalegi sporditrussikud jalga, et vajadusel väljakule söösta. Ja seda võib vaja minna, sest mõned mehed (Kristjan Koovit ja Vitali Vorobjov), kes pole alati oma pudrukausikest korralikult tühjaks söönud, jäetakse koju kosuma.
