18.02. (kell 16.00) Mesikäpa Hall: Põlva Serviti – SK Tapa
Alati, kui Tapale mängima minnakse või kui isegi tapalased meile tulevad, meenuvad Eesti Vabadussõja aegsed vägiteod. Just hiljaaegu (9.jaanuaril) pidasid raudtee- ja suurtükipealinna inimesed kuulsusrikka soomusrongide rünnaku aastapäeva. 1919 aasta mainitud päeva varahommikul sõitsid rongid 1,3 ja 2 just sellises järjekorras Lehtsest välja, et punavantkade käest aus Eesti asundus tagasi võtta. Raudtee oli paiguti katki ja seda lapiti käigu pealt. Ühtäkki kostus Tapa poolt vägev pauk; soomusrongi nr. 3 suurtükimehel läksid selle peale närvid läbi ja ta kihutas 3 kilomeetri kauguselt mürsu Tapa poole teele. Algas üleüldine tulistamine ja kõmmutamine, ent juba kella 9ks jõudsid soomusrongid Tapa semafori juurde ning küll oli alevi elanike rõõm piiritu. Rongirahvast kostitati piima ja leivaga. Eriti vaimustatud olid jaamatöötajad, sest oli suudetud selle veevärk purustamata hoida. Töökorda oli jäänud pumbamaja ja pumbamees (venelane) tõi võidurõõmsalt hõisates keldrist välja masinarihmad, mis ta enamlaste eest sinna oli peitnud. Veepump lasti kohe tööle panna, et soomusrongide vedurid jaamas vett juua saaksid. Õhtupoole saatis telegraaf Tallinnasse järgmise teate :”Täna tegid meie soomusrongid Tapa ümbruses puhta töö. Vaenlane on Seenekülast, Niidu karjamõisast ja Moe mõisast välja peksetud. Tapa sild on ära lõhutud, aga võrdlemisi kergesti, saab varsti ära parandatud. Sõjasaagiks langes: 78 vangi, 3 kuulipildujat 50 kasti lintidega, 6 telefoniaparaati, palju kaablit ja püssisid, 3 suurtükikuulide vankrit ja veel palju teist kraami. Tapa ümbrus on püsse täis. Vaenlane põgeneb paanilise kiirusega.”
Selline uhke koht on see Tapa Eestimaa ajaloos. Ja enam-vähem sama uhkelt röövis SK Tapa peldikupaberipealinna võistkonnalt hiljaaegu käsipallipunkti. Väga vapper tegu, kui arvestada, et pool hooaega varem nillis kehralaste komanör neilt paar olulist sõjameest ära. Ei saa ka Kehra leegionärideta läbi, kuigi tahab iga hinna eest jätta muljet, et nemad ei tea midagi.
Täna tulevad siis tapalased jälle Põlvasse käima. Kindralmajor Aron Jaanis teab, et Serviti võimsa koosseisu vastu on raske astu. Pagunikandja kurdab, et tema hoolealustel on rumal komme palju praaki teha, mis annab vastastele head kiirrünnaku võimalused. Rindeteates kõneleb Jaanis ka ärakukkumistest – et kui selline jälle tuleb, siis ikka kapitaalne ja korralik, mingit pooles vinnas ärakukkumist nemad ei tunnista.
