Väljas paugub pakane ja käsipalligigant Serviti peab peenikest puhkust. Ei, mitte seetõttu, et keegi oleks külmapühad välja kuulutanud. Kurnav nädalalõpp Vilniuse, Klaipeda ja Araculaga madistades lihtsalt nõuab väikest hingetõmbeaega, sest ega eelseisev nädal targem tule – meistriliiga jõukatsumine võõrsil Viimsiga pluss Balti liiga väljasõidud Dobelesse ja Riiga. Sealt tuleb võidud igal juhul ära tuua – Balti liiga tipp on tihe ning mõttetu on ka kohalikus sarjas Kehrat endast ette lasta. Peaksid külmad ilmad pikemalt jätkuma, plaanivad Musting ja Suvi aga uudset treeningmeetodit rakendada, mis kerge vaevaga gigandi megagigandiks muudab. Nipp seisab trussikute väel murdmaajooksus. Treenerid on seda eri maailma paigus ringi rännates korduvalt näinud ja õppematerjali endi tarviski jäädvustanud.
Kui taolist liikumist näiteks Põlva tänavail harrastada, teenib see korraga mitut eesmärki – karastab, lisab sportlikku rammu, arendab esinemisjulgust ja kogub uusi andunud fänne-fännitare.
Kristjan Muuga teeb juhendajate sõnul senise karjääri kõige uhkemat hooaega ning tõsiselt tegeldakse mehele väärilise välisklubi leidmisega. See ei tohiks olla Soomes, Lätis, Svaasimaal ega kusagil mujal nõrga käsipallikultuuriga või niigi eestlastest-väravpalluritest kubisevas riigis.
Põline kaitsehai Priit Poks on aga pealinna kolinud ja seetõttu Servitit enam palju aidata ei saa, kuid siis, kui tõsine tarvidus kukil, on lubanud appi tulla. Ka nädalavahetusel oli mees läheduses, et esimese vile peale kohale lennata. Õnneks saadi seekord olemasolevate jõududega hakkama, Põlva käest laenati Balti liigaks Veiko Tigason. Kalmeri huviorbiidis on pigem üks atleet, kes on küll noor mees, aga see-eest tõsine harjutaja. “Kutt on alles 17, aga kus on omale biitsepsid ja triitsepsid pumbanud,” ei usu peatreener oma silmi, “tavaliselt on meil Eestis kohalikud joonemehed nagu makaronid, murra keskelt pooleks ja topi potti podisema, aga see on pesueht pühvel.” Kas Serviti noort meest juba sel hooajal oma ridades pruukima hakkab, on esialgu teadmata, sestap jäägu ka tema nimi veel saladusse.
Pühapäeval Arukülaga peetud ühepoolses kohtumises said treenerid üsna kiirelt mehed pika lõa otsa lasta ning noil platsil ringi lustida lubada. Aruküla oli küll parimas kosseisus kohale tulnud, aga ei ole noortes meestes veel seda sitkust, et mitu meretäit soolaga sousti ära söönud teenelistele meistersportlastele vastupanu osutada. Nii hakkadki vahel mõtlema, et kas ikka on õige asi lasta noortel meestega samas sarjas maid jagada. Eks harjutamine tee muidugi meistriks, aga samas võib ka treenimise isu üldse pealt ära minna, kui järjekindlalt suur saun köetakse. Nagu pärast mängu Aruküla üks kogenenumatest meestest, vahtkonnaülem Siim Normak Kalmer Mustingule poetas :”Ei õnnestunud ka seekord jõge teistpidi voolama panna..”
29.01.12 Põlva Serviti – Aruküla/HC Tallas 44-17 (26-8)
Põlva Serviti: Henri Sillaste 10, Hardi Kuimets 8, Margo Piksööt 6, Jevgeni Kravchenko 6, Roman Ayzatullov 4, Pavel Turajev 4, Raido Peedomaa 3, Priit Jõks 3.
Aruküla/HC Tallas: Indrek Napsep 7, Rauno Esop 5, Mihkel-Matteus Luik 2, Helvar Kuhi 1, Siim-Oskar Oja 1, Rasmus Oja 1.
