Hiljaaegu oli Tapal suur pidu, 92 aastat möödus päevast, mil soomusrongid tapalased punaste ikkest vabastasid. Kuivõrd Serviti võistluskostüüm on ka tihtilugu punane ning Tapa Spordiklubi meeskonnale pole eriti armu antud, ootavad sõjaväelinna kodanikud ajaloo kordumist. Ka käsipallis soovitakse punaste ikke alt vabaneda, igavese kaotaja rollist pääseda. Meeskonnal on materjal hea, trenni tehakse kõvasti. Juba tulevad viigid (Aruküla ja CB/Viimsiga), kaugel need võidudki enam.
Tapa on talvisel ajal kaunis linn ja väga lihtne on aru saada, kui käsipallurid on treeningul. Siis on klubi toetaja poolt sportlastele kingitud erasõidukid kõik võimla ette korrapärasesse rivvi pargitud ning üks mees jäetud kalleid masinaid valvama. Peale Margus Murakalt võistlusauto varastamist läinud aasta augustis, ei juleta ses kuritegelikus kartulivabariigis enam sõiduriistu valveta jätta.
Kindralmajor Musting on Tapale dessandi tegemise eel ettevaatlik :”Ei hakka enne minekut punkti tabelisse kirjutama. Ma olen seda ennegi öelnud, et Tapal on hea ja võimekas koosseis, kus igale positsioonile tasemel mängija olemas. Seda näitab kasvõi viik shokolaadipoistega, kes enne seda matshi alistasid Kehra. Kuna meie meestel on kumm tühi, siis peame teisipäevaseks duelliks erilise hoolega keskenduma. Häälestatus on üks olulisemaid asju, mida mängueelsel arenguvestlusel meestele rääkida kavatsen.”
Serviti kummi lasid tühjaks nädalavahetuse Balti liiga mängud. Siis veel kohtumine Kehraga, euro tulek ning tohutu lumeuputus. Peale Ternovy ja Ayzatullovi polegi teised puhata saanud. Nakitsenud tasakesi trenni teha, käinud koondisega Riias. Ometi olid ka kaugeltnurga mehed laupäeva õhtuks üsna väsinud, istusid Põlva linnasaunas ja turgutasid väsinud ihuliikmeid. Andriy kallas leilivette sortsukese seedriessentsi, tõmbas vildist mütsi silmile ja lasi higil joosta. Roman püsis vakka ja unistas hamburgerist, tõelisest Mac'ist. Kuu aega oli unistanud ning pühapäeval sõideti siis suurde linna Tartusse ja söödi MacDonalds tühjaks.
Serviti meditsiiniüksus ehmatas peale laupäevast mängu Riihimäega päris ära. Nonde soomlasest liider Teemu Tamminen oli pool aastat vigastuspausi pidanud ja alles oma teisel mängul. Ning nagu publik nägi, sai uue ja väga hirmsa vigastuse. Tõenäoliselt lahtise sääreluumurru. Karm mees, kes tavaliselt ei tee piuksugi, röökis nagu ratta peal. Õnnetus pani Serviti mõtlema Mario Karuse peale. Seda väärt meest peab samuti tasahilju jälle käsipalli ja jooksuga harjutama. Mario on küll kõvasti jõusaalis rassinud, aga joosta ja visata pole saanud. Eks ta instinktiivselt hoiab isegi oma opereeritud jalga; see aga võib ootamatu lisakoormuse näol omakorda teisele viga teha. Sestap mõtlevad Musting ja Suvi, et Tapal tuleb teda võimalikult vähe kasutada. Haigestunud on ka Janis Selge ja keegi kehralastest ajas reedel Priit Poksile päkad silma. Arst soovitas Priidulgi mõne päeva veel väljakult eemal olla.
Tapalaste treener Elmu Koppelmann on juba kohtunik Kulli antud punasest kaardist kenasti toibunud ja optimistlik :” Oleme saanud kaks viiki. Aruküla vastu olime ise ülbed, aga CB'ga hakkasime lõpuks väristama ning väärt võit jäi saamata. Eks see CB ikka pakkus meile võitu nagu jõulukinki, aga me ei hakanud isegi luuletust lugema. Vähesed kogemused veavad vahel alt, aga küllap me järgmisel hooajal ka selliseid mänge oma kasuks kallutame. Serviti on Eestis kõigile raske vastane, kellelt punkte pole kerge võtta. Serviti ei anna kellelegi midagi niisama, lisaks on nad hea treenitusega. Aga koduväljakul tahame publikule enda tasemel mängu näidata. Seega lähme võitlema.”
Teine sama vooru oluline mäng peetakse Viljandis, kus kohalikud võõrustavad särtsu kaduma hakkamist kurtvat HC Kehrat.
