Põlva ja Kehra linnavõistkonnad on hirmuäratavaid käsipallilahinguid pidanud aastast 1993 (pildil tolle aja isikkoosseis). Varem lihtsalt ei saanud, sest kumbki on linnastaatuses just alates tollest mälestusväärsest ajast. Põlva on elanike arvult enam-vähem poole suurem, mis aga ei tähenda, et pidevalt võidetaks.
Nii ka 18 aastat hiljem. Kui peale detsembrikuist ülekaalukat karikavõitu võinuks lihtsameelne arvata, et Servitil pole Kehra nahutamisega erilist vaeva vaja näha, siis tegelikkuses on asjad hoopis keerulisemad.
Kaks korda 29:30
Esimeses meistriliiga voorus jäi Serviti kangetele konkurentidele kodusaalis alla 29:30. Nüüd siis täpselt sama resultaadiga, ent võõrsil. Kindla peale on tegemist mingi haruldase needusega, sest lihtsat kokkusattumust ei usu ju keegi. Kuivõrd Eesti kubiseb igasugu nõidadest, silmamoondajatest ja ennustaja-edgaritest, on tõenäoline, et tegemist on tellimusresultaadiga.
Põlvalased teavad, kui vastik on Kehra saalis mängida. Pealtvaatajaid ei käi väga palju, aga nad teevad koledat häält ning loovad närvilise atmosfääri, mis omakorda tähendab seda, et endast välja lähevad ka kohtunikud ja hakkavad eksima. Nii siia, kui sinnapoole.
Põlvakate start oli parem. Saadi ette 3:0 ja 6:1. Ent Kehra rühkis järele ning poolajaks tablool viiginumbrid 16:16. Koduvõistkond alustas omakorda teist mänguperioodi paremini, haaras initsiatiivi ning saavutas korraks koguni 5-väravalise edu. Serviti tuli taas järgi. Viimased väravad visati vähemalt 3 minutit enne lõppu, nii üks kui teine. Finish oli aga loterii, kus Servitil ehk enamgi võimalusi, ent need nurjas nii Mikola Naum kui ka põlvakate traditsiooniline ebakindlus karistusvisetel. Kui esimesed kolm realiseeris Janis Selge kolmest kolm, siis edaspidi saatis teda ebaedu. Küsimusele, miks näiteks suhteliselt kindla käega seitsme-spetsi Piksööti joonele ei saadetud, vastasid treenerid, et nii sai otsustatud.
Ilusat mängu näitas mängu alguspoolel tervisepausilt naasnud Kristjan Muuga. Kõvasti mänguaega ning mõned väravad jäid kaua kadunud poja Mario Karuse arvele. Iseäranis positiivses valguses tõstsid ülemused aga esile Raido Peedomaa mängu, kes sai kiita ka vastastelt.
Kalmer Musting: “Puudu jäi kõigest. Õnnest – kui kolm esimest seitset realiseerisime, siis kolme järgmist mitte, täpsusest – tabasime päris paljude visetega posti. Võrdsete vastaste võrdse mängu puhul on sellest enam kui küll.Ja eks me tegime ka kahtlaselt palju pallikaotusi. Ütlen samamoodi nagu ametivend Jüri – väga tähtis polegi tabelit juhtida, sest medaleid jagatakse ikkagi kevadel. Ütlen nüüd, peale kaotust ja öelnuks ka siis kui võitsime. Kehra mängis hästi.”
12.01.11 HC Kehra – Põlva Serviti 30-29 (16-16)
HC Kehra: Marko Slastinovski 8, Kaupo Liiva 7, Roman Glinkin 5, Olev Eensalu 4, Uku- Tanel Laast 3, Eduard Makejev 2, Ego Riener 1.
Põlva Serviti: Andrei Ternovõi 8, Raido Peedomaa 7, Janis Selge 5, Kristjan Muuga 4, Roman Aizatullov 3, Mario Karuse 2.
